Põllumehed ei saanud väetamisluba (3)

Keskkonnaministeerium ei luba põllumeestel vaatamata varasest kevadest põhjustatud taimede nälgimisele hakata põldusid väetama enne seaduses lubatud tähtaega.

Tulenevalt tavapärasest varasemast kevadest ja lähinädalate ilmaprognoosist palusid põllumeeste katusorganisatsioonid 16. märtsil koostatud pöördumises keskkonnaministrilt tungivalt langetada mõne päeva jooksul erakorraline otsus ning lubada sel aastal kasutada orgaanilisi ja mineraalväetisi juba märtsis.

Pehme talve tõttu suure osa oma toitainevarudest kaotanud taimede olukord on hakanud märgatavalt halvenema, järsult on suurenenud hukkunud taimede arv ning näljas taimed vajavad hädasti väetamist. Kirjas osutatakse, et veeseaduse muudatuse jõustumise järel lüheneb väetamise keeld niikuinii aprillist 20. märtsile.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner selgitas, et veeseaduses olev keeld kasutada väetisi enne aprilli on sätestatud paljude aastate agrometeoroloogiliste vaatluste tulemuste alusel, mille keskmisena algab vegetatsioon aprilli keskpaiku, siis kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 °C.

Eesti taimekasvatuse instituudi kodulehel olevate erinevatest aastatest pärinevate agrometeoroloogiliste ülevaadete kohaselt on kevadine vegetatsiooniperiood alanud vahel küll mõnevõrra varem, kuid mitte märtsis. 2013. aastal algas üldine taimekasvuperiood 16. aprillil ja eelmisel aastal 18. aprillil. See on kõigest neli päeva varem aastel 1922–2013 tehtud vaatluste keskmisest.

Riigi ilmateenistuse prognoosi järgi muutub ilm märtsi lõpus külmemaks, millele järgnevad ka lume- ja lörtsisajud. Tänavuse aasta märts sarnaneb eelmise aasta omaga, kus samuti järgnesid soojale perioodile pakane ja lumi, mis välistasid põllutööd.

Väetisi on keelatud laotada külmunud, lumega kaetud, veega küllastunud ja üleujutatud pinnasele, sest nii sõnniku kui ka mineraalväetistega antav suurem osa lämmastikust, mis sel ajal põllule laotatakse, leostub või kantakse vihma ja sulava lumeveega veekogudesse. Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes kui ka meres.

Print Friendly, PDF & Email