Keskkonnaamet soovitab Ninasele rajada ühiskasutatavaid lautreid (3)

NINASE_LOPLIKKeskkonnaamet soovitab Mustjala vallavalitsusele ehitada Ninase külla ühiskasutatav lautrite ala, kuna nähtavasti on sealsetel elanikel suur huvi kalapüügi vastu.

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ülesannetes Raivo Kallas kirjutas sel nädalal Mustjala vallavanemale Kalle Kolterile saadetud kirjas, et vallavalitsuse esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlustest nähtub, et piirkonna rannaalale on suur ehitussurve.

“Rannale on soovitud ehitada mitmeid kalastamisega seotud ehitisi. Sellest võib omakorda järeldada, et piirkonnaga seotud elanikel on suur huvi kalandusega tegeleda, kuid piirkonnas napib selleks tehnilisi võimalusi,” nentis Kallas.

Kinnistud müügis

Paadikuuride ehitamisest huvitatud maaomanikke ei saa aga pidada tüüpilisteks rannakaluriteks, vaid pigem kinnisvaraarendajateks.

Näiteks 2,1 hektari suurune palkmajakarbiga Vahe maaüksus, kus samuti sooviti keeluvööndit paadikuuri tarbeks vähendada, on müügis 129 900 euroga. Kinnistu kuulub OÜ-le Adams Grupp.

Kinnisvaraportaalis kv.ee seisab müügikuulutuse all lisainfona, et üksusele on koostatud ja vastu võetud detailplaneering 30 m2 suuruse paadikuuri rajamiseks. Ehitise lubatud kaugus rannajoonest on 20 m. Tegelikult ei ole keskkonnaamet sellel maaüksusel luba ehituskeeluvööndi vähendamiseks andnud.

Saarte Hääl on varem kirjutanud, et Vahe maaüksuse läheduses olevatelt kruntidelt on paikvaatluse käigus avastatud mitmeid arvatavalt ebaseaduslikke kuure.

Müügis on ka Ninase küla Adamsi kinnistu, kus samuti soovitakse keeluvööndi vähendamist, ehitamaks paadikuuri. 292 000 euroga müügis oleva Adamsi kinnistu omanik on OÜ Adams Grupp juhatuse liige.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskasutuse spetsialist Allar Liiv ütles Saarte Häälele, et veekogudega seotud ehitiste, näiteks paadi- ja võrgukuuride kavandamine ehituskeeluvööndisse ei tähenda seda, et need kindlasti ehitusõiguse saavad. Ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamisel lähtutakse sellest, mida on kirjeldatud detailplaneeringus.

“Keskkonnaametile on oluline teada kavandatava hoone asukohta, ehituslikke parameetreid ja hoone kasutusotstarvet, mille põhjal hinnatakse võimalikke mõjusid ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele,” selgitas Liiv.

Ranna või kalda kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Amet ei luba vähendada

Raivo Kallas tõdes, et viimase kolme aasta jooksul on Mustjala vallas Ninase poolsaare idakaldal soovitud ehituskeeluvööndit vähendada neljal korral. Läänemere ehituskeeluvöönd ulatub 200 m kaugusele rannast.

Seejuures on iga kord põhjuseks toodud paadikuuri ehitamise soov ja iga kord on keskkonnaamet keeldunud. Paadikuure on soovitud ehitada 20 ja 50 meetri kaugusele veepiirist, kuid keskkonnaamet leiab, et kuure on võimalik ehitada ka ehituskeeluvööndist väljapoole.

Keskkonnaamet toob välja, et üksiku hoone ehitamine ei pruugi küll loodusele olulist mõju avaldada, kuid Ninase poolsaare kontekstis ei saa rääkida vaid üksikutest hoonetest.

Selleks, et ära hoida kumulatiivse kahju tekkimist, pakub keskkonnaamet välja ühiskasutuses oleva lautrite ala rajamise, näiteks Mustjala valla omandis olevale Männiku-Lautri maaüksusele, kus osaüldplaneeringu alusel on ehituskeeluvööndit vähendatud 20 m veepiirist.

Kas Mustjala vallavalitsus kavatseb keskkonnaameti soovitust jälgida, ei osanud vallavanem Kalle Kolter eile öelda, lubades põhjalikult vastata pärast seda, kui Raivo Kallase kiri on läbi töötatud.

Print Friendly, PDF & Email