Viimaste aastakümnete jooksul on meie arusaam tervislikust töökohast väga palju edasi arenenud. Kui algselt mõisteti selle all vaid füüsiliselt turvalist keskkonda, siis tänapäeval hõlmab see ka töötajate tervislikku eluviisi ja sotsiaalpsühholoogilisi tegureid, näiteks töökorraldust.
Tänapäeval mõistetakse töökohal terviseedendamist eelkõige kui tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomist. Oluline on, et sellesse panustavad aktiivselt nii tööandja kui ka töötajad.
Tänu Spaaremaa Wellfesti tublidele korraldajatele, kes hakkasid ürituse kordamineku nimel tegutsema juba möödunud aasta lõpus, jõuti ka vajaduseni suunata tähelepanu tööealisele elanikkonnale töötervise käsitlemise kaudu.
Tervise Arengu Instituudi ja Saare maavalitsuse koostöös toimusid selle raames seminar ja koolitus. Eks ikka selleks, et põimida tervis igapäevaellu ja ühendada tervislik eluviis kohaliku majandusega eelkõige kohapeal pakutavate teenuste kaudu.
Arensburgi Meedla kojas toimunud “Tervist edendavate töökohtade” seminaril saadi ülevaade Eesti ja Euroopa tööandjate uusimast heast praktikast töökorralduse tervisesõbralikumaks muutmisel. Jagati nõuandeid, mida saab oma töötajate tervise heaks teha suhteliselt väheste kulutustega. Prooviti väikseid harjutusi ja nippe selleks, et tööpäeva lõpuni virge ja tegus püsida.
Tutvustati sotsiaalministeeriumi väljatöötatud uut tasuta veebikeskkonda Tööbik, mis aitab ühte koondada ettevõtte töökeskkonna ja töötervishoiu teemad, millega saab töökeskkonna andmeid mugavalt ja kiiresti hallata ning kontrollida ettevõtte seaduses ettenähtud töökeskkonna nõuete täitmist.
Suurimat elevust tekitas üks hea praktikanäide, kuidas kiirelt miljonäriks saada. Kes meist seda ei sooviks? Tuleb välja, et väga lihtne on olla milleski ühe miljoni võrra rikkam – võtta eesmärgiks miljon sammu kvartalis ja oledki miljonär, miljoni sammu omanik!
Saaremaa õdede koostöövõrgustiku koolitusel GOSPA-s teemal “Ergonoomia töökohal” olid ühendatud teooria ja praktika. Koolitusel tutvustati töötaja ja tööandja õigusi, kohustusi ja võimalusi ergonoomia vallas; pakuti praktilisi nõuandeid ergonoomilise töökoha kujundamiseks, tutvustati abivahendeid ja harjutusi virgutuspauside kujundamiseks. Anti ka juhiseid oma töökeskkonna ergonoomia hindamiseks, tutvustati ergonoomiat füüsilisel liigutamisel ja pakuti praktilist tegevust vaimse tervise ja tasakaalu saavutamiseks vesivõimlemist ja veeprotseduure.
Olen veendunud, et tänu ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014” vahenditele ellu viidud tegevused andsid lisaväärtust mõtteviisile tervislikuma ellusuhtumise suunas. Oluline on ka teadmine, et kõik algab meist endist, teised (ettevõtted) saavad olla vaid toeks.
Imbi Jäe
Saare maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
aga tegelikult EI TAHA! Küll aga sobiks see, kui tööandjad maksaks tehtud töö väärilist palka, mitte isegi vegeteerimiseks väheseid veeringuid ja mõistaks, et töötaja on see, kes talle oma tööpanusega “kratina vara kokku kannab”.
Kusjuures täitsa nii ongi!
Pigem lagundab tervist siin saaremaal kõige tavalisem toimetulek. Kui veel vanad saavad siin kuidagi omaga hakkama, siis noortel muutub see aina raskemaks ja seda just kesiste palganumbrite poolest.
Et stressist ja igasugustest pingetest vabaneda on ainus võimalus siit mandrile kolida ja seal end sisse seada.
äkki siis õpiks “vanadelt” hakkamasaamist.(õlled,suitsud longerid,”väljas söömised” soojamaareisid, elektri-vee- jm.tarbimised jne.jne-küsige, kui palju nad reisivad,väljas söövad,autodega sõidavad,mida ja millal poodidest ostavad jne.jne. Katsu ka niimoodi “hakkama saada” ja siis avalda oma arvamust.