Euroliidu ühised relvajõud: Kas poliitilise laiba elustamine?

ALGATUS: Ehkki Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ettepanek luua Euroopa Liidu ühisarmee leidis sel nädalal poliitilistes ringkondades ka toetajaid, arvab suur osa poliitikavaatlejaid siiski, et see idee on teostamatu. Foto: Changepartnership.org

ALGATUS: Ehkki Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ettepanek luua Euroopa Liidu ühisarmee leidis sel nädalal poliitilistes ringkondades ka toetajaid, arvab suur osa poliitikavaatlejaid siiski, et see idee on teostamatu. Foto: Changepartnership.org

Naistepäeval tegi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ajalehe Welt am Sonntag veergudel suisa sensatsioonilise ettepaneku – moodustada Euroopa Liidu ühised relvajõud. Kõrge poliitiku sõnul oleks see selge signaal Moskvale, et Brüssel on valmis euroopalikke väärtusi kaitsma. Paljude politoloogide arvates pole see idee aga teostatav. 

Nii näiteks esitab telejaama Deutsche Welle kommentaator Felix Steiner küsimuse, kas euroliidu tippjuhi Jean Claude Junckeri kabinetis pole tõesti ühtegi Euroopa ajaloo õpikut? Kui on, siis miks ei võta ta seda riiulist, et tutvuda peatükiga, mis pühendatud heale mõttele – Euroopa Kaitseühendusele (ingl k European Defence Community)? Selle suurejoonelise idee läbikukkumisest möödus hiljuti 60 aastat.

Kõnealune plaan tekkis – muide, siin on huvitav paralleel tänapäevaga – külma sõja ühe kriisi haripunktis ja selle käis välja Prantsusmaa toonane peaminister René Pleven. 1950. aasta juulis ründas Põhja-Korea kommunistliku Hiina ja Nõukogude Liidu toel Lõuna-Koread, et ühendada Korea poolsaar kommunistide võimu alla. Euroopas süvenesid toona kartused, et sama stsenaarium võib korduda siin. Nii sündiski revolutsiooniline mõte koondada Prantsusmaa, Itaalia, Lääne-Saksamaa ja Beneluxi maade armeed ühtse väejuhtimise alla.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email