Maa vajab omanikku ehk Kui kaugel on maareform

Maire Salu, maa-ameti maareformi  osakonna juhataja25 aastat tagasi algas Eestis maareform eesmärgiga anda maa peremeestele ja luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks. Nüüdseks on reform peaaegu lõppenud, maakatastrisse on kantud üle 96% maast ehk 4 183 900 hektarit. Sellest valdav osa (60%) kuulub eraomanikele, veidi üle kolmandiku (39%) riigile ja 1% omavalitsustele. Moodustatud on ligi 650 000 katastriüksust.

Kes ja kuidas saab maa omanikuks?

Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on omavalitsused ja maavalitsused. Kõigepealt tuleb neil kindlaks teha, kas mõni eraisik on esitanud konkreetsele maatükile tagastamise või erastamise nõude. Kui mitte, siis selgitatakse välja, kas see maatükk on ehk vajalik kohalikule omavalitsusele. Kui ka omavalitsus seda ei vaja, siis jäetakse maa riigi omandisse.

Praeguseks on maareform jõudnud nii kaugele, et peaaegu kõik eraomanike nõuded on täidetud. Nüüd on omavalitsustel oluline määratleda oma kogukonna huvid (nt kuhu tuleb lasteaed, mänguväljak, tee) ja astuda samme, et saada selleks vajaliku maa omanikuks. Ka riigil on riigimaade vormistamisega veel üksjagu tööd. Kõige suuremas mahus tegelevad maade riigi omandisse jätmisega RMK ja maa-amet.

Maareformi järgmine samm on maaüksuse moodustamine kas mõõdistamise teel või kaardimaterjalil. Maa vormistamise käigus pole haruldased juhtumid, kus selgub, et riigimaa on kasutusse võetud omavoliliselt. Arvatakse, et maa ei kuulu kellelegi ja tehakse sellest lao-plats, grillimiskoht, autoparkla, istutatakse põõsaid, pannakse kartuleid, rajatakse park jne.

Kui reformitoimingud jõuavad sellise maani, palutakse omavolilisel kasutajal maa endine seisund teatud aja jooksul taastada. Nii nagu igasugust vara, saab ka maad kasutada ainult omaniku loal ja tingimustel.

Maire Salu
maa-ameti maareformi osakonna juhataja

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email