Kadi raadio eilses “Keskpäeva” saates rääkis Kärla kultuuritöötaja Virge Varilepp (fotol), et Kärla vabaajakeskuse tööprojekti hanke kehtetuks tunnistamise tõttu ollakse alguspunktis tagasi. Lääne-Saare vallavalitsus selle väitega aga päri ei ole.
“Mina ristiksin Kärla kultuurielu Ferdinandiks, et saaks öelda selle kohta klassikalise lause: “Nii nad tapsidki meie Ferdinandi…”,” märkis Varilepp. Tema hinnangul ollakse selle otsusega alguspunktis tagasi. “See (keskuse ehitus – toim.) on nagu päevakorrast maha võetud,” sõnas Varilepp, kommenteerides Lääne-Saare vallavalitsuse korraldust.
Lääne-Saare abivallavanem Tiina Luks ütles Saarte Häälele, et rahvamaja projekteerimise teemaga tegeletakse vallamajas siiski edasi: “Selle konkreetse hanke protsess oli vaja seisma panna, kuna hanke väljakuulutamisel oli olukord teistsugune.”
Kõnealusele hankele esitati eelmise aasta lõpus neli pakkumist. Edukaks tunnistati OÜ Sirkel & Mall pakkumus summas 36 800 eurot. 17. veebruaril allkirjastatud Lääne-Saare vallavalitsuse korraldusega tunnistati lihthange aga kehtetuks.
Põhjenduseks tuuakse korralduses asjaolu, et hanke väljakuulutamise ajal ei olnud kolm valda veel ühinenud. Lisaks tuuakse korralduses välja, et toimus veel teisigi muudatusi, mis hankemenetlust mõjutasid. Nimelt lõpetas Eesti Post rendilepingu ja vabastas endises Kärla vallamajas olevad ruumid.
“Tulenevalt sellest on tekkinud uudne ruumikasutuse situatsioon, kus varem kasutuses olnud ruumid on nüüd tühjad. Uue hoone projekteerimisel tuleb aga olemasoleva ruumikasutusega kindlasti arvestada,” seisab korralduses. Kõnealuseid ruume pakuti ka perearstile, kes neid aga ei tahtnud. Lisaks leitakse, et korrigeerimist vajab ka eskiisprojekt.
Tiina Luks selgitas, et vallavalitsus peab arvestama sellega, mis vara vallal kasutada on. Kuna endises Kärla vallamajas on mitmed ruumid vabanenud, vaadatakse nii-öelda ruumiprogramm uuesti üle. Luks lisas aga, et kindlasti ei tähenda vallavalitsuse korraldus seda, et rahvamaja endisesse vallamajja kolitakse. Konkreetsemalt osatakse uue rahvamaja ehituse kohta midagi öelda ilmselt sügisel, sõnas Luks.
Virge Varilepa sõnavõtu kohta ütles Luks, et tegemist oli kommunikatsioonihäirega, millest on väga kahju.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Rahvamaja võiks jah minna endistese eesti posti ruumitese ,
need on alles lillekesed-õiekesed, viljad sellest valdade ühinemisest tulevad hiljem.
Eelmise aasta novembri lõpus oli teises ajalehes kirjutis ja video ”Eikla klubi: uinuv kaunitar”, kus kajastati Pille Mägi selgitusi Eikla klubi olukorr kohta. (Kokkuvõtlikut — klubi pole veel suure hooga käima läinud, ent samas ei ole ta sellele ka ülemäära suuri eesmärke seadnud.)
Varastan nüüd teisest lehest kommentaari, mille kirjutasin sellele meediakajastusele:
Volli
21.11.14, 08:58
Pilt pidavat ütlema rohkem kui 1000 sõna.
Paljud kaadrid selle hoone seest tundusid väga tuttavad. Mitu pilti ühest ja samast asjast eri ajahetkedel ütlevad veelgi rohkem. Vaadates kaadreid sellest videost ja võrreldes neid piltidega, mis tehtud vahetult peale avamist, siis ilmneb, et seal “mängude toas” on aeg täiesti tardunud ja ükski “nupp” pole kohalt liikunud ka selle viie kuu jooksul. Jah, tundub, et kohalik rahvas ei taha “aasta puitehitist” mitte kuidagi omaks võtta. ;(
Kas peaks võtma?
Käisin Kärla rahvamajas vaatamas kohaliku rahva etendust “Sulase südameraasukese”. Etendusest sain teada, et pooled volikogu liikmed on seakaelad. Need sõnad tuli õtlejal siiski tagasi võtta ja jäi nii, et volikogu pooled liikmed ei ole seakaelad. :) Tegelik kohaliku elu arutelu toimus aga enne etendust saalis kohaliku rahva hulgas. Arutati Kärla rahvamaja olukorda ja leiti, et oleks vaja seda remontida. Vallal pole aga raha sellise asja jaoks. Siis avaldas keegi arvamust, et kohe tuleb suur Lääne-Saare vald ja siis on vallal raha. Sellele asjale arvati vastu, et siis võib ju raha olla aga siis ei huvita üks Kärla pisike rahvamaja enam vallaisasid üldse ning mis veel hullem — kui tehakse selline säästukäkerdis, nagu Eikla Klubi! See võttis saali vaikseks üsna mitmeks momendiks.
Minu kaastundeavaldus Eikla rahvale.
Õnnitlused Margo Berensile “Aasta puitehitis 2014” ehitamise eest.
EDU kõigile!
See kommentaar vallandas muidugi vollifoobide sõja minu isiku vastu (Mõlaks julges Margo Berensit õnnitleda jne) aga teemks jäi suures osas ka Kärla rahvamaja. Kahjuks on kustutatud enamus kommentaare. Püüti väita, et eskiisprojekt on olemas, ühinemislepingus on see asi fikseeritud ja seega kohe läheb ehituseks. Mina ajasin vastu, et koheselt peale eskiisprojekti valmimist oli ka selge, et see projekt käib Kärla vallale üle jõu ning see ühinemisleping on üks täiesti sisutühi paber, mis paras muuseumi viia.
Ühinemiskogemustest kirjutades lõpeb jutt tavaliselt ühinemisega — et peale ühinemist on korra pidu ja siis tuleb pill, vat seda ei peeta ühinemiskogemuseks. ;(
Konkreetsemalt osatakse uue rahvamaja ehituse kohta midagi öelda ilmselt sügisel. Seniks siis aeg maha? Sügiseks on inimestel ununenud ka näiteks Toivo Vaigu 2014 aasta detsembri esimeste päevade kirjutis ”Valigem, et oleks õigus nõuda” ning keegi ei tea, kellelt mida saab nõuda.
Kuna kirjutises ”Valigem, et oleks õigus nõuda” oli Toivo Vaigu üheks põhiargumendiks ühinemise poolt just Kärla rahvamaja ehitus, siis lisan siia ka toonase kommentaari:
Volli͈
Lisatud: 04.12.2014 / 08:44
Püüan meenutada, kus ja kas olen kuulnud varem seda VALET, et mis see ühinemisleping loeb, uus volikogu saab ju seda muuta või selle koguni tühistada.
Kuidagi ei meenu sellist väidet (häma).
Mitte keegi ei saa nende vallavolikogude otsuseid tühistada, sest kõiki otsuseid võib tühistada vaid see volikogu, kes need vastu võttis — hea küll. Täpselt samamoodi nagu ei saa näiteks Kihelkonna vallavolikogu tühistada Orissaare vallavolikogu otsuseid — täiesti loogiline! Põhipostulaadid on küll ühinemislepingus kirjas, kuid elus on ikka mõningaid uusi nüansse, mida tuleb arvesse võtta — ongi nii ja just selles ongi küsimus — millal nüansid kaaluvad üle lepingus sätestatu!!!
Ehk konkreetne näide Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla ühinemislepingu LISA 3
”Valla prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2015–2017” juures — mis on viimane lause selles lisas?
*Investeeringud ei ole nimekirjas tähtsuse järjekorras. See tähendabki seda, et mitte midagi pole vaja tühistada või muuta.
Vast seetõttu mulle ei meenu, et keegi oleks rääkinud, et uus valikogu saab ühinemislepingut muuta või koguni tühistada — lihtsalt elus elus on ikka mõningaid uusi nüansse, mida tuleb arvesse võtta ja Lääne-Saare elu ei ole aastani 2017 lukus. Kui Orisaare, Kihelkonna ja kõik teised omavalitsused otsustavad ülesaaremaaliselt ühineda, või delegeerivad osa funktsioone näiteks oma koostööorganisatsioonile (SOLlile), kas siis separatistlik Lääne-Saare jääb lolli näoga kõrvalt vaatama, sest Kärla, Kaarma ja Lümanda ühinemileping ju sisuliselt loob Saaremaal Krimmi rahvavabariigi, kes elab oma elu?!
Lähim näide on meist natuke põhja poolt — Hiiu vald. Keegi pole tõstatanud ka ühinemislepingu muutmist või tühistamist, lihtsalt uued nüansid tulid mängu. http://www.saarlane.ee/uudised/arhiiv/2014/11/14/51136/
Meenub aga üks suur vale, mida rahvale serveeriti enne ühinemise otsustamist:
30 august 2013 ”Üks Saar: Kas kõik minu eest või mina kõigi eest?”
”..Kõige aluseks on lähtekohad
1. Omavalitsused ÜHINEVAD, mitte ei liitu. Sisuline vahe on selles, et liitumise korral koonduvad ülejäänud omavalitsused ühe juurde ja jääb tunne, nagu see üks neelaks teised alla. Ühinemise korral luuakse aga uus juriidiline isik, uus vald ilma eelneva taagata ning praegused omavalitsused ühinevad sellega puhtalt lehelt.”
EI OLE JU NIIVIISI! Ühinemise korral luuakse aga uus juriidiline isik, uus vald ilma eelneva taagata ning praegused omavalitsused ühinevad sellega koos oma eelneva taagaga! Ja midagi ei ole teha, selleks taagaks on isegi ühinemisleping, mis välistab aastani 2017 selle ”Üks Saar” asja Lääne-Saare valla jaoks, kui ühinemislepingut peaks muutmiseks tuleks taastada esmalt Kärla, Kaarma ja Lümanda vallad. ”Taak” on muidugi paha maiguga sõna aga ”puhta lehe” vastandina ajab asja ära.
Kahjuks ei ole veel järelkuulatav 2 detsembri Kadi Raadio Keskpävatund, kus Tönis Kipper ”pinnis” praeguseid likvideeritavate valdade vallavanemaid. Teemaks oli muidugi ka ühinemisleping, mis teoreetiliselt on ainus asi, millest Lääne-Saare ajutine volikogu saab lähtuda. Selle teemaga jooksid aga Lümanda ja Kärla vallavanemad täiesti rappa – Jaanika Tiitsoni ja Tiina Luksi arusaamad asjast erinesid 180°!
Valimiste teema blablaba võttis aga väga ilusasti kokku Andres Tinno. Hästi viisakate sõnadega ütles ta välja, et kes valima ei lähe, ärgu pärast mõlisegu, kui midagi ei meeldi. Valimistel võtab valija ka endale vastutuse kohaliku elu korraldamise osas!
Kus kohast see edu saab aga tulla, ka selle pinnis Tõnis Kipper eile Andres Tinnolt välja, tüdrukud tegid saates lihtsalt ”backki” ♪♪♫♪♫♪♫ ;).
EDU Lääne-Saare vallale!
PS. Volikogu valimistel loeb IGA hääl! See ongi suur erinevus ühinemisteemalise rahvaküsitlusega Kärla vallas — agiteeris ju Toivo Vaik ka selle puhul inimesi oma ”kodanikukohust” täitma ja Kärla valla rahvas tuli ning ütles ju ühinemisele EI!
EDU!