Pehme talv lammutab teid (22)

AUK AUGU KÕRVAL: Lausa põhjatuid teid Kihelkonna vallas enam pole, kuid löökaukude rohkus on enneolematu. Harilaiu teel jalutab Kihelkonna abivallavanem Tormis Lepik. Foto: Tambet Allik

AUK AUGU KÕRVAL: Lausa põhjatuid teid Kihelkonna vallas enam pole, kuid löökaukude rohkus on enneolematu. Harilaiu teel jalutab Kihelkonna abivallavanem Tormis Lepik. Foto: Tambet Allik

Ühelt poolt säästsid lumevabad talvekuud valdadele küll hulga teehooldusraha, kuid teisalt vajavad teed pärast pehmet talve rohkem hooldamist.

Vähese lume tõttu säästsid vallad lumelükkamise arvelt keskeltläbi 10 000–20 000 eurot, kuid nn vabaks rahaks ei pea seda ükski vald. Pigem leitakse, et pehme talve ja ka hoogsa metsaveo tõttu nõuavad teed hoopis rohkem hooldamist.

Metsavedu lõhub

Orissaare vallavanem Vello Runthal ütles, et lumelükkamisega säästetud raha läheb kõik kruusateede korrastamiseks. “Kindlasti paneme sel aastal teedele killustikku ja kruusa rohkem. Eeldan, et kaks korda enam kui eelmisel aastal,” lausus Runthal.

Laimjala vallas sel talvel lumetõrjet ei tehtudki, kuid vahelduva ilmastiku tõttu on sealsed teed hoogsalt lagunenud. “Hooldust ja remonti vajavaid teid on üle valla palju,” kinnitas vallavanem Vilmar Rei.

Olukorda muudab halvemaks rasketehnika intensiivne liikumine. Rei sõnul lepiti metsafirmadega mõni aeg tagasi kokku, et nad annavad suurematest metsatöödest ja väljavedudest vallavalitsusele teada ja metsavedu valla teedel kooskõlastatakse, kuid paraku need lepped ei pea.

“Kahjuks on sel talvel vaid RMK meiega ühendust võtnud ning seega tuleb ka meil avalikus kasutuses olevatele teedele piiranguid seada,” rääkis Rei, nentides, et vastasel korral lagunevad teed lihtsalt ära.

Massipiirangu seadmisest Torgu vallas kirjutas Saarte Hääl juba eelmise aasta novembris. Seal suleti teed sõidukitele, mille registrimass on üle 8 tonni. Märtsi alguses kehtestati piirangud ka näiteks Muhus (veokitele, mille kogukaal üle 10 tonni) ja Lääne-Saare vallas (veokitele, mille kogukaal ületab 20 tonni).

Metsaveoga on kimpus olnud ka Mustjala vald. Vallavanem Kalle Kolter sõnas, et kokkuhoitud nii-öelda lumeraha läheb topelt teede remonti. “Teede lagunemine on tänavu eriti jõhker,” märkis ta. Kolter lisas, et metsavedu on olukorra paranemiseni kõikjal peatatud. Suuremat rõhku pööratakse Mustjalas sel aastal Rahtla, Ohtja, Küdema, Kugalepa ja Võhma piirkonna teedele.

Pihtla vallavanem Jüri Saar ütles, et lumelükkamise pealt raha küll säästeti, kuid temagi hinnangul on teede olukord väga halb: “Kui räägime teehooldusest ja investeeringutest teedesse, siis on lõppev talv seda vajadust kõvasti suurendanud.”

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam sõnas, et kahte eelarveaastasse on lumetõrjeks kogemuslikult planeeritud umbes 25 000 eurot. Lund tõrjuti sel aastal ühel korral ja libedusetõrjet tehti samuti ühel korral. Aardam märkis aga, et üle ei jää raha kunagi. «Selle aasta raha kulub liikluskoridoride lahtiraiumisele, sillapiirete ehitusele ja korrastamisele ning kindlasti on see pidev märg sügis väga tugevasti räsinud kruuskatteid,” selgitas Aardam.

Ka Muhu vallavanem Raido Liitmäe tõdes, et lumelükkamisele kulus raha vähem kui eelnevatel aastatel, kuid pehme talv halvendas oluliselt kruusateede olukorda: «Nii et kevadised kulud kruusateede parandamiseks on omakorda jälle suuremad.”

Kõik ei nurise

Samas märkis Valjala vallavanem Aare Martinson, et hiljuti sõideti valla teed läbi ja selgus, et midagi väga katastroofilist õnneks ei ole. “Teed on auklikud, nagu kevadeti ikka. Niipea kui teede olukord lubab, algavad ka profileerimis- ja remonditööd,” lisas Martinson.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu sõnas samuti, et üldiselt võib teede olukorda rahuldavaks pidada, kui aastaaega arvestada. Sama meelt oldi ka Leisi vallas. “Kui kruusateedel esimene hööveldamine tehtud, on pilt hoopis teine,” ütles Leisi abivallavanem Enno Reis.

Maanteeameti Kuressaare esinduse hooldeosakonna peaspetsialist Mikk Tuisk selgitas, et lagunema hakkavad teed siis, kui hakkavad pealt sulama, aga seest on alles külmunud. Veel pole sellisel juhul kuhugi minna, kuna jääkiht on ees.

“Kui tee ülemine ots on vett täis ja märg, siis ta läheb pehmeks ning siis sõidavad suured autod tee puruks,” ütles Tuisk. Ta lisas, et lagunemist aitab ära hoida liiva puistamine teedele: “Jagab natuke koormust ja tõmbab vett välja.”

Print Friendly, PDF & Email