Ohtlik putukas sunnib astelpajukasvatajaid keemiat kasutama (2)

Eesti maaülikooli põllumajandusteadlane Toivo Univer hoiatab, et lähiaastatel jõuab Eestisse ohtlik taimekahjur astelpajukärbes, kes sunnib siinsetes istandustes taimekaitsevahendeid kasutama ja võib seeläbi põhjustada ka välisturu vähenemist.

Toivo Univer ütles, et kui seniajani ei ole Eesti astelpajukasvandustes taimekaitsevahendeid kasutatud ja astelpajust valmistatud toodetel on turgu nii Soomes, Rootsis kui ka Saksamaal, siis astelpajukärbse (Rhagoletis batava) jõudmine Eestisse muudab taimekaitsevahendite kasutamise möödapääsmatuks.

Äri jaoks marju kasvatavates istandustes on astelpajukärbes kõige ohtlikum kahjustaja. “Hiljuti näidati meile Saksamaal istandust, kus kärbsed olid 80 protsenti marjadest mustaks muutnud,” rääkis Univer, kelle sõnul võib taimekaitsevahendite kasutuselevõtt Eesti puhta mainega astelpaju turgu vähendada. Praegu müüakse Eestist välisturule aastas 200–300 tonni astelpajumarju ja -tooteid. OÜ Berry Farming astelpajumarjade ja -toodete kaubakäive oli mullu 210 000 eurot, sellest Soome ja Rootsi turul 180 000 eurot (85,7%).

Viimastel aastatel on Aasiast pärit astelpajukärbse levila laienenud plahvatuslikult Saksamaal, Valgevenes, Leedus. Vastava monitooringu käigus tuvastati kahjuri esinemine 2013. aastal ka Lätis. Astelpajukärbse invasioon Eestisse saab Univeri sõnul teoks lähiaastatel ning seega on oluline, et teadlased jätkaksid astelpajulehtede ja -viljade uurimist ja tootjate teavitamist.

Saaremaa astelpajukasvataja Rain Metsmaker tunnistas, et ei ole astelpajukärbsest kuulnudki. Küll aga oli ta nõus, et kemikaalide kasutuselevõtt võib huvi Eesti marja vastu vähendada.

Astelpaju on Eestis muutunud harrastusaednike huviobjektist äriliseks puuviljakultuuriks. Astelpaju kasvupind ületab juba karusmarja, vaarika ja musta sõstra kasvupinda.

Print Friendly, PDF & Email