EVEA tahab mitmekesistamise meetme avamist edasi lükata (1)

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) tegi põllumajandusministeeriumile ettepaneku lükata maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse esimene taotlusvoor poole aasta võrra edasi.

EVEA asepresident Marina Kaas märgib kirjas põllumajandusministeeriumile, et võrreldes eelmise perioodiga on mitmekesistamise investeeringutoetuse meetme tingimused oluliselt muutunud ja sihtgrupp on uutest tingimustest veel täielikult informeerimata. Esimese taotlusvooru ajakava (avamine 30. märtsil ja sulgemine 6. aprillil) jätaks taotlejatele taotluse esitamiseks parimal juhul kolm nädalat. “Leiame, et antud olukorras ei ole vooru avamisega kiirustamiseks mingit objektiivset vajadust,” kirjutab Kaas, tehes ettepaneku lükata esimene taotlusvoor edasi septembrile-oktoobrile.

Esimese taotlusvooru edasilükkamine annaks võimaluse parandusettepanekud normaalses tempos läbi töötada ning jätta maapiirkonna mikroettevõtjatele mõistlik aeg oma investeeringuplaanide ettevalmistamiseks. See tähendab ehitusprojektide ettevalmistamiseks ja neile vajalike kooskõlastuste saamiseks, tarnijatega parimate tingimuste kokkuleppimiseks ja teisteks aeganõudvateks ettevalmistustöödeks. “Lõpptulemusena tooks see PRIA-le parema kvaliteediga taotlusi ja tagaks taotlejate vahel õiglase konkurentsi,” nendib Kaas, lisades, et olematu etteteatamisega korraldatud taotlusvoor rikub oluliselt taotlejate õigusi ja põhjendatud ootusi, samuti struktuuritoetuste valdkonnas kujunenud head tava.

Maria Kaas toob arvukate parandusettepanekute seas esile ka selle, et meetme määruse eelnõu kooskõlastamiseks on antud erakordselt vähe aega, kõigest viis tööpäeva.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani sõnul konsulteerib ministeerium praegu taotlusvooru toimumisaja võimaliku edasilükkamise osas PRIA-ga ja on seisukohta küsinud sektori erinevatelt esindusorganisatsioonidelt. “Lõplik seisukoht taotlusvooru võimaliku edasilükkamise osas kujundatakse järgmise nädala jooksul.”

Taotlusvoor viidi läbi kiirustades

Kiirustamise jälgi kandis ka veebruari lõpus avatud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse investeerimistoetuse esimene taotlusvoor. Jõgevamaa maaettevõtluse konsulent Liia Lust lausus, et kuna taotlusvooru alguse ning ehitusega seotud eelarve ja hinnapakkumise vormide avalikustamise vahele jäi ainult kaks nädalat, siis tekkis olukord, kus taotlejad ei jõudnud eelarvet ja hinnapakkumisi uutel vormidel esitada.

Lust selgitas, et võrreldes varasemate aastatega on tingimused ehitustega seoses uuel eelarveperioodil taotlejate jaoks kardinaalselt muutunud. “Varem tegi iga ehitaja hinnapakkumise oma blanketil, nüüd on aga kõigile kehtestatud ühtne hinnavorm,” rääkis ta. “Varem sai toetust tulla taotlema ehituse eelprojektiga ja eskiisjoonistega, nüüd nõutakse aga detailset põhiprojekti, mis on ühtlasi ka piisavalt kallis,” lisas ta.

Saarte nõuandekeskuse konsulent Kati Näälik ütles, et uus nõue taotlejalt lühikese aja jooksul ehitise põhiprojekti nõuda tekitas närvilisust ja tormlemist nii põllumeeste kui ka projekteerijate hulgas. Ka ehituse eelarve tuli uues taotlusvoorus detailideni lahti kirjutada, mis on samuti aeganõudev.

Põllumajandusministeeriumi maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito ütles, et ehitustegevusega kaasnevate kulude näitamine on reguleeritud eesmärgiga tagada ehitustegevusega kaasnevate kulude mõistlikkus, selgus ja otstarbekus. See võimaldab nii toetuse saajal kui ka taotluste menetlejal investeeringuga kaasnevate kulude kujunemist paremini mõista.

“Kui nii taotluse esitaja kui ka menetleja mõistavad investeeringuga kaasnevaid kulusid üheselt, aitab see kaasa taotluste kiirema ja kvaliteetsema menetlemise tagamisele,” selgitas Neito.

Büroo juhataja möönis, et määrus kinnitati ja toetuse taotlemisega seotud vormid avaldati, arvestades taotlusvooru toimumise aega, suhteliselt hilja. Samas on määrus ja hinnapakkumistele esitatavad nõuded olnud avalikud alates 17. jaanuarist, mil määrus läks arvamuse saamiseks ministeeriumide vahelisse kooskõlastussüsteemi ja sotsiaalpartneritele kommenteerimiseks.

Kati Näälik ei olnud Elar Neito põhjendusega nõus: “Eelnõud muutuvad nii kiiresti, et nende alusel ei hakka keegi suuremahulist objekti tegema,” ütles Näälik. “Me oleme oma töös kogenud, et kui määrust ei ole, siis pole mõtet asjast üldse rääkida, sest need muutuvad üleöö ja kõik võib selgeks saada alles viimasel hetkel.”

Kiirustamine tekitab küsimusi

Samamoodi kehvad lood on Nääliku sõnul ka mitmekesistamise meetmega. “Veel kuu aega enne taotlusvooru avanemist ei olnud meil aimu ei nendest määrustest ega tingimustest,” kinnitas Näälik. “Kuidas jõutakse sellisel juhul projekteerida, ehitusluba võtta, ehitusmaksumused arvutada, kuidas see võimalik on, kui pole tingimusi?”

Print Friendly, PDF & Email