Kontserdi- ja konverentsikeskus jäi toetuseta (10)

Tullio-LiblikSaare maavalitsuse juurde loodud komisjon jättis piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusest ilma Saaremaa viimaste aastate ambitsioonikaima idee rajada Kuressaarde kontserdi- ja konverentsikeskus.

Konverentsikeskuse rajamise eestvedaja, ettevõtja Tullio Liblik (fotol) ütles, et komisjoni eitav otsus keskuse ehitusplaanidele tagasilööki ei anna. “Me jätkame oma tööd, vahendeid ehitamiseks on teisigi,” lausus Liblik.

Projekte pingeritta seadnud komisjon leidis, et Saaremaa kontserdi- ja konverentsikeskus on ideena küll tervitatav, kuid selle elluviidavus ja jätkusuutlikkus on olemasoleva info põhjal ebaselge. Pealegi esitati toetuse saamiseks keskuse oluliselt vähendatud projekt, mis viitab, et asi ei ole küps.

“Ettepanek on, et mõeldagu täpselt läbi, mida ja kuidas nad vähendatud kujul teevad, ja tegevuskavasse muudatuste tegemisel on võimalus uuesti proovida,” seisab komisjoni protokollis. Komisjoni eriarvamusele jäänud liige Terje Nepper leidis aga, et konverentsikeskus on üks parema eeltöö ja ettevalmistusega projekte, mis annaks maakonna arengus ikkagi märkimisväärse kasvu.

Maksab 25 miljonit

Põhjendades komisjonile projekti vähendatud kujul esitamist, märkis Tullio Liblik, et nende taotlus oli esitatud vaid konverentsikeskuse kontserdisaali osa peale, sest Saaremaale piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks eraldatud 7,16 miljoni euroga pole nii või teisiti võimalik 25 miljonit eurot maksvat konverentsikeskust valmis ehitada. Komisjoni põhjendusi Liblik kahtluse alla ei seadnud, kuid kinnitas, et nende projekt oli võrreldes konkurentidega kõige paremini ette valmistud.

Libliku sõnul on Saaremaa Konverents OÜ esitanud linnavalitsusele menetlemiseks ka kontserdi- ja konverentsikeskuse detailplaneeringu samaaegselt Tuulte Roosis, golfiväljaku ja bensiinijaama vahelisel alal ning linna staadioni ja mere vahelisel alal. “Algatasime samal eesmärgil kaks detailplaneeringut, et pilti paremini selgeks saada, kumb asukoht on sobilikum,” rääkis Liblik.

Kava kohaselt 2020. aastaks valmivasse kontserdi- ja konverentsikeskusse on kavandatud suur multifunktsionaalne 1600 istekohaga ja kuni 4390 inimest mahutav peasaal. Lisaks mitmeid väiksemaid konverentsi- ja prooviruume ning nüüdisaegse tehnikaga varustatud planetaarium.

Joone all teisigi

Lisaks konverentsikeskusele jäi komisjoni valikust välja mitmeid teisigi taotlejaid. Kaali külastuskeskuse laiendamisplaanile heakskiidu saanud Alver Sagur esitas taotluse ka Panga looduse- ja infokeskuse rajamiseks, kuid see komisjonilt heakskiitu ei saanud.

Leiti, et Panga keskuse maakondlik tähtsus on Kaali omast väiksem, samuti ei avalda see komisjoni hinnangul tõenäoliselt olulist mõju turismihooaja pikendamisele. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusest jäid ilma ka Kübassaare looduslaagrite keskus, Koigi külastuskeskus ja Suure Tõllu talukompleks, samuti Orissaare–Saikla kergliiklustee.

Komisjon jättis projektide tutvustamisele kohale kutsumata MTÜ Ruhnu Kultuuriait ja Saaremaa muuseumi esindajad, kuna nende projektid ei vastanud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimustele.

Saare maavalitsuse juures tegutsev komisjon valis reedel 16 projekti hulgast välja seitse, mis hakkavad konkureerima Saaremaale piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ette nähtud 7,16 miljonile eurole.


Muuseum loodab riigile

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 500 000 eurot taotlenud Saaremaa muuseum jäi oodatud toetuseta, ent loodab linnuses kavandatud tööde jaoks raha saada riigilt.

Jaanuaris kirjutas Saarte Hääl, et muuseum vajab 1980. aastatest pärinevate ekspositsioonide uuendamiseks, ekspositsiooniruumide remondiks ja lossi viiva tee uuendamiseks poolt miljonit eurot. Samuti oleks seda raha tarvis mere poolt kindluseni viiva kruusatee tänavakividega katmiseks ja läänebastioni lõunaflangi ääre alla uue tunneli juurde kümmekonna sõiduauto parkla ehitamiseks.

“Eks me peame nüüd ootama ja otsima raha saamiseks teisi võimalusi,” tõdes muuseumi direktor Endel Püüa. Lootust raha saada muuseum tema sõnul maha matnud ei ole. “Kuna kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavas kuulub prioriteetide hulka ka Saaremaa muuseumi renoveerimise teine etapp, annab see kindlama tunde.”

Aastateks 2016–2019 koostatud arengukavas on kirjas, et mitmed suure potentsiaaliga muuseumid vajavad tegevuskeskkonna nüüdisajastamist ja ekspositsioonide uuendamist ning seda on kavas toetada. “Teeme koostööd kohalike omavalitsustega muuseumide taristu võimalikuks arendamiseks Euroopa Liidu vahenditest,” võib arengukavast lugeda.

Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email