Keskkonnaministeerium ei poolda riigimaa oksjonite peatamist

Keskkonnaministeerium ei pea võimalikuks peatada ajutiselt riigi omandisse vormistatud põllumajandusmaa enampakkumisi, nagu seda soovib põllumajandusministeerium ajendatuna Leisi vallas tegutseva piimafarmi kirjast ja piimatootmises valitsevast madalseisust.

“Üksiku ettevõtte arvamusavalduse alusel ei ole õige teha üldistusi ega hakata kaaluma riigimaade erakäibesse suunamise protsessi peatamist,” märkis keskkonnaminister Mati Raidma vastuseks põllumajandusministeeriumi ettepanekule.

“Ainuüksi põllumajandusministri pöördumise alusel ei ole keskkonnaministeeriumil ega maa-ametil võimalik loobuda seadustega pandud kohustuste täitmisest.”

Riigivara seaduse kohaselt tuleb kõiki isikuid ja huvigruppe võrdselt kohelda ning luua kõigile isikutele võrdsed võimalused maa omandamiseks või kasutusse saamiseks, mida enampakkumine ka võimaldab.

Riigivara tasuta kasutamist ei võimalda riigivaraseadus ühelegi eraõiguslikule isikule. Raidma osutas, et juhtumid, kus maa varasemat kasutajat on teiste isikute ees eelistatud, on jõudnud õiguskantsleri menetlusse.

Kui põllumajandusministeerium peab vajalikuks anda seadusega eeliseid põllumajandustootjatele, siis peaks põllumajandusministeerium välja töötama vastavad regulatsioonid ja esitama koos põhjendustega seaduse eelnõuna, ütles Mati Raidma.

Keskkonnaminister märkis, et keskkonnaministeeriumil on kohustus võõrandada riigile mittevajalikku vara igal aastal riigieelarve seadusega ettenähtud summa ulatuses.

2015. aasta riigieelarve seaduses on nimetatud kohustuseks määratud 12 miljonit eurot ning põllumajanduslike maade müümis- ja rendileandmise protsessi erakorralise peatamise üks tagajärg võib olla riigieelarve seadusega ettenähtud kohustuse täitmata jätmine.

Keskkonnaminister viitas, et 2015. aastal enampakkumisele tulevast reformitud riigimaast 14,6% ehk 110 maaüksust (kogupindalaga ca 730 ha) on olnud varem kellegi poolt ebaseaduslikus kasutuses ja nendele maaüksustele on kahe viimase aasta jooksul taotletud ka PRIA-lt toetust ilma, et kasutaja oleks maa kasutamiseks lepingu sõlminud.

Põllumajandusministeerium saatis 12. veebruaril ajendatuna Leisi vallas tegutseva OÜ Koikla pöördumisest keskkonnaministrile kirja, milles tehti ettepanek riigi omandis olevate põllumajandusmaade riigivaraseaduse kohane võõrandamine ajutiselt peatada.

Põllumajandusministeerium osutas, et maa senistel kasutajatel puudub keerulise majandusliku olukorra tõttu raha, et enampakkumisel konkureerida, mistõttu võib senine maakasutaja haritava maa puudumise tõttu põllumajanduslikku tootmist vähendada või oma tegevuse üldse lõpetada.


2015. aastal paneb riik müüki ligi 4000 ha maad

2015. aastal on maa-ametil müügiks ettevalmistamisel ca 980 maaüksust kogupindalaga ligi 3880 ha, millest 404 maaüksust kogupindalaga 2359 ha sisaldavad põllumajanduslikult kasutatavat maad. Nendest 225 maaüksust (kogupindalaga 1178 ha) on enne riigi omandisse jätmist olnud ajutises kasutuses.

Müüki suunatud põllumajanduslikku maad sisaldavate maaüksuste keskmine pindala on 5,8 ha ja keskmise maaüksuse alghind ca 8000 eurot. Nendest varem ajutises kasutuses olnud maaüksuste keskmine pindala on 5,2 ha ja alghind ca 7560 eurot. Seega näitab analüüs, et müüki suunatakse väiksema pindalaga üksused, mille hind on samuti keskmisest madalam.

Müüki suunatavatest põllumajandusmaad sisaldavatest maaüksustest on 164 maatükki (kogupindalaga 933 ha) sellised, mille müüki suunamist on mõjutanud just maad kasutada soovivate isikute huvi seda maad osta.

2015. aastal riigimaade enampakkumise korras rendile andmiseks on maa-ametil ettevalmistamisel 350 maaüksust, millest osa läheb enampakkumisele esmakordselt ja osa korduspakkumisena.

Rendi ettevalmistuses olevatest maaüksustest 207 maaüksust on eelnevalt olnud kasutuses maa ajutise kasutuse või riigivaraseaduse alusel sõlmitud rendilepinguga. Ülejäänud 143 rendi ettevalmistuses olevat maaüksust on jäetud riigi omandisse varasematel aastatel ja need maaüksused ei olnud varem õiguslikul alusel kasutuses.

Nii müügi- kui ka rendimenetlusse lisandub selle aasta jooksul veel maaüksusi, mis on olnud varem ajutises kasutuses, kuid mis jäetakse riigi omandisse 2015. aasta esimeses pooles. Nende maaüksuste kasutuse jätkumise tagamiseks korraldatakse müük või rendile andmine käesoleva aasta sügisperioodil või järgmise aasta alguses.

Müüki lähevad reformitud riigimaa maaüksused enamasti juhul, kui:
– maaüksuse pindala on väike (väga väikeste maaüksuste kasutamiseks andmine tõstab ebamõistlikult lepingute haldamise koormust);
– maaüksusel asuvad maaparandussüsteemid, mille hooldamist on parem korraldada eraomanikul;
– maaüksuse koosseisus on suur osa mittepõllumajanduslikke kõlvikuid.

Rendile suunatakse enamasti väiksema pindalaga maaüksused, kui neid ei ole loodusväärtuste (looduskaitseobjektid, maavaravarud) või avaliku huvi tõttu (nt maa on tulevikus vajalik omavalitsuse või riigi vajadusteks) võimalik müüa.

Print Friendly, PDF & Email