Meedia mõjutab meid kõiki (3)

Gert TammelLugupeetud lugejad, teile kirjutades tahan puudutada teemat, mis mõjutab absoluutselt kõiki. Selle all mõtlen ühte institutsiooni, mis ei tunne riigipiire ning mida me ei saa ega peagi saama kasvavas demokraatlikus maailmas kontrolli all hoida – meediat.

Selle võimsa sõnaga seoses tuleb teile kindlasti esimese asjana ette mõni kodumaine ajaleht, välismaine ajakiri, raadiojaam, telekanal või mõni muu säärane, mis meile infot edastab ja mis on meile vahetu info saamise vahend.

Olen veendunud, et enamik kodanikke loeb vähemalt kord nädalas erinevatest allikatest uudiseid ja artikleid. Kes tegi hästi, kes tegi halvasti, kes on kadunud. Kes pettis oma meest, kus pettis, kellega pettis. Kes vallandati kust ja miks. Meil on lihtne kohe sellest oma arvamus kujundada, eks ole? Miks ka mitte, kui paljud teisedki seda meediaväljaannet tarbivad ja samu asju loevad. Ent kui palju inimesi mõtleb sellele, kui tõene on informatsioon, mida saab tabloididest lugeda või raadiost, telest kuulda? Otse loomulikult põhineb enamik uudiseid faktidel, aga kui paljud mõtlevad faktile, et uudislõik võib olla kontekstist välja rebitud ning selle taga võib peituda teinegi pool?

Arvan, et vähesed. Tavaliselt oleme kiired kritiseerima ja hukka mõistma, ise lugenud paberilt või arvutiekraanilt vaid seda nn jäämäe tippu. Et ühiskond saaks aru tõsiasjast, et kolmandik maailma massimeediakanalites kirjutatust ei ole kuld ega isegi hõbe või pronks mitte, peaksime ise läbi elama selle, kuidas meedia võib mõnikord tõde muuta, väänata, tuua välja ainult skandaalse ja kõmulise.

Minu eelmise aasta kooliprojekt, läbiviidud anonüümne uuring paljastas, et meedia levitatud vale või muundatud informatsiooni tõttu on kannatanud kaheksa avaliku elu tegelast kümnest. Sellised inimesed ei vaata kunagi enam uudiseid faktina, vaid ühe võimaliku versioonina tõest.

Isiklike kogemuste varal saan tuua üldise näite ka elust enesest: minu koolilehte kirjutatud lugu põhjustas algul kohalikul tasandil ja siis lõpuks riigi tasandil lõbusa telefonimängu, kus infot väänati uudisloo tekitamise eesmärgil. Tegelikku probleemi ei olnudki. Seepärast peaksime ka ise massimeediat tarbides veidi mõtlema ja asju kaalukaussidele seadma. Loetu on ju lõppude lõpuks meieni toodud tavapäraselt ühe-kahe ajakirjaniku silme läbi, kellel on kirjutatust oma arusaam.
“Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust,” on lausunud ameerika poeet ja laulukirjutaja Jim Morrison. Tal on absoluutselt õigus. Enamik lugejaid ei mõtlegi uudiseid lugedes teistsugustele versioonidele. Kuid see ei tähenda, et meil ei oleks lootust muudatustele.

Siinkohal on paslik tsiteerida John Allstoni: “Kui sa ei kontrolli oma mõistust, teeb keegi seda sinu eest.” Olukorra muutmiseks peame endale teadvustama, et igal asjal on ka teine külg, mis ei pruugi uudislõikudest alati välja tulla. Lugeda on hea ja informatiivne, kuid alati on tervendav vaadata tekste teistsuguse nurga alt.

Loodan, et kui homme hommikul kohvitassi kõrvale ajalehe võtate ja artikleid sirvite, uudiseid loete, siis mõtlete veidi, kas hoiate käes päevakajalist teavet või lihtsalt meelelahutuseks mõeldud, tindiga määritud paberit. See jääb juba igaühele endale mõtiskleda.

Gert Tammel
Kuressaare gümnaasiumi 11. klassi õpilane, maakondliku kõnekonkursi I koha võitja

Print Friendly, PDF & Email