Kivestu tuuliku söömripuu langes (1)

LÄKS KORDA: Kivestu tuuliku söömripuu langetamisel jäi pildile tuuliku-uurija Mihkel Koppel. Taamal puu langetanud Vello Õun ja selle jäädvustanud ERR-i korrespondent Margus Muld. Ürituse sponsorit Altia Eesti AS-i markeeris kännul olev viinapudel. Foto: Irina Mägi

LÄKS KORDA: Kivestu tuuliku söömripuu langetamisel jäi pildile tuuliku-uurija Mihkel Koppel. Taamal puu langetanud Vello Õun ja selle jäädvustanud ERR-i korrespondent Margus Muld. Ürituse sponsorit Altia Eesti AS-i markeeris kännul olev viinapudel. Foto: Irina Mägi

Eile hommikul Kihelkonna riigimetsas kõlanud kirvehoopidega algas selleaastane projekt, milles taastatakse Kõruse külas asuv Kivestu tuulik, mis on vanuselt kolmas tuulik Saaremaal, ehitatud 1781. aastal.

Tuuliku ematalaks ehk söömriks sobiv hinnanguliselt kahesaja-aastane mänd valiti välja Kihelkonna vallas RMK maadel oleva Kaarekivi rändrahnu järgi nime saanud metsatukast. Enne mootorsaega puu kallale minekut käis ettevõtmise initsiaator Jaanus Tahk ümber puu ja kopsis seda kirvesilmaga. Ikka selleks, et satikaid ja mädanikku eemale peletada, ning sooviga, et puust tehtav söömer oma ülesannet kaua täidaks.

Pärast seda, kui kaameramehed ja uudistajad olid ohutusse kaugusse aetud, käivitas RMK-s töötav 20-aastase staažiga saemees Vello Õun mootorsae ja vähem kui kuue minuti pärast prantsatas puuhiiglane täpselt ettenähtud kohta.

Tuulikute uurija Mihkel Kopli andmetel on Saaremaal säilinud vaid kolm 18. sajandi pukktuulikut. Teised kaks on Atla Saksa-Pärdi ja Viltina Villemi tuulik.

“Kivestu tuuliku juures on hulgaliselt kasutatud vanu käsitöövõtteid, mis on laiemast kasutusest välja läinud juba 19. sajandi algul, näiteks tuuliku põrandalaudised on paigaldatud puitpunnidega ja tuulik on võimeline tootma ainult lihtjahu,” selgitas Koppel.

Mahavõetud männi hindas ta kvaliteetseks. “Süda on keskel ja aastaringid ühtlased. Selline puu kuivades ei pragune,” arvas ta. Lisaks söömerile saab sealt ka põrandalauad ja jämedamatest okstest mõned mehhanismidetailid.

Puu veetakse välja, kui ilm läheb külmemaks ja maa taheneb. Enamik tööd tehakse ära töökojas. Välitööd tehakse juulis-augustis. Tuuliku kivijalg on juba valmis.

Kuressaares elav Jaanus Tahk ütles, et tuuliku ehitasid tema esivanemad. “Kui lapsena isaga Kõruse külas käisin, olid need tuulikud veel alles.

Neid ei kasutatud, aga väljanägemine oli veel korralik. Kokku oli seal kolm tuulikut – Kivestu, Jaagu ja Kailu –, mis on kantud ka 1796. aasta kaardile,” viitas ta.

Taastatavasse tuulikusse jäävad vanast alles emapuu ja tammest tiivavõll. Jala ümberladumisel leiti vana tiivavõll ja põlvepakud, mis võivad pärineda ajast, kui Kõruse mõis hakkas kaduma.

“See aeg ei tohtinud talupoeg uut tuulikut ehitada. Monopol oli mõisa käes. Ainuke võimalus oli vana tuulik osta ja seda täiendada,” selgitas Tahk.

Tuulik taastatakse töötavana ja valmis peaks see saama septembriks. Hiljuti saadi soomlastele kuuluvast naabertalust kingituseks ka originaalsed veskikivid, millega saaks veel jahvatada. Tuuliku taastamise mõtted on Jaanus Tahul oma sõnul peas olnud juba 2010. aastast.
Altia Eesti AS-i juhatuse liikme Kristel Metsa sõnul valiti Kivestu tuulik välja 16 kandidaadi seast.

Print Friendly, PDF & Email