Pikale tänavale plaanitakse energiatõhusaid kortermaju (5)

ARHITEKTID OMAVAHEL: Pikk tn 26 arenduse projekti koostanud Hannes Koppel, endine Kuressaare linnaarhitekt, andis eile aru uuele Kuressaare linnaarhitektile Loona Lepale. Tambet Allik/ Asum Arhitektid OÜ

ARHITEKTID OMAVAHEL: Pikk tn 26 arenduse projekti koostanud Hannes Koppel, endine Kuressaare linnaarhitekt, andis eile aru uuele Kuressaare linnaarhitektile Loona Lepale. Tambet Allik/ Asum Arhitektid OÜ

Kunagise teenindushoone platsile plaanitakse ehitada kompaktsed korterelamud, mis on liginullenergiahooned ehk energiatõhusad ja taastuvenergia-tehnoloogiliste lahendustega. Saaremaal seni veel ühtki niisugust korterelamut ehitatud pole.

Arhitekt Hannes Koppel Asum Arhitektid OÜ-st ütles, et eesmärk on kasutada energiatõhusaid insenertehnilisi lahendusi. “Saaks projekteerida kortermajad, kus olulist kommunaalkulu tavapärases mõistes ei teki,” selgitas Koppel. Õige arhitektuurse lahenduse korral miinimumini viidud energiatarbe kataksid soojuspumbad. Pumpade tööks vajalikku elektrit aitaksid toota aga näiteks fassaadile paigaldatud päikesepaneelid. Katuselt kogutud vihmavett saaks kasutada hoonesiseselt tarbeveena, tõi Koppel välja. Eesmärgiks on suurem sõltumatus välistest energiakandjatest ja miinimumini viidud halduskulud.

Koppel sõnas, et kuigi tehnilises mõttes on tegu küllaltki värske lähenemisega, siis mujal põhjamaades ja isegi Eestis nn roheliste lahendustega hooneid juba leidub. “Tallinnas Sõpruse puiesteel valmis hiljuti selline büroohoone,” märkis Koppel. Tema sõnul on ka ettevõtteid, kes eelpool kirjeldatud süsteeme pakuvad ja hooldavad. “Jalgratta leiutamist siin pole, analoogilised lahendused kusagil juba töötavad,” lisas Koppel.

“Meie kliimasse sobivad tehnilised lahendused arenevad iga päevaga ja ka hinnad langevad,” selgitas Koppel. Ka ei ole tema sõnul tegemist mingisuguse hapra tehnoloogiaga, mis pidevat hooldust nõuaks.

Detailplaneeringu tellija Vete Majad OÜ juhatuse liige Raul Sink ütles Saarte Häälele, et praegu on veel vara arendusest lähemalt rääkida, kuna planeering ei ole veel kuskile jõudnud. “Planeering on veninud pikemaks, kui oli algselt planeeritud. Ei teagi, kui kaua see kõik võib aega võtta,” sõnas Sink.

Siiski märkis ta, et energiatõhusate hoonete rajamine on tänapäeval juba ehitusstandardiks muutumas. “Ega siin mõne aasta pärast muud teha ei tohigi,” arvas ta ja lisas, et vanade lahendustega maju ei ole mõtet projekteerida.

Eile tutvustati Kuressaare linnvalitsuses Pikk tänav 26 detailplaneeringu eskiisi ka avalikkusele. Linna pressiesindaja Geili Heinmaa sõnas, et eskiisi avalik arutelu on väga soovitatav. “Oleme sellest seni loobunud ainult väikeste, linnale väheoluliste planeeringute puhul. Ehkki kõnealune planeering ei ole üldplaneeringut muutev, otsustasime korraldada avaliku arutelu, kuna meie hinnangul on tegu suure muutusega linnas,” lisas Heinmaa.

Pikk tänav 26 krundi suurus on 6731 m² ja lubatud suurim ehitusalune pind 2240 m² ehk kuni 1/3 krundi pindalast. Ülejäänud 2/3 jaguneb planeeringu järgi haljastuse ja sillutise vahel võrdselt. Detailplaneeringu järgi kavandatakse krundile kuni 68 parkimiskohta ehk iga korteri jaoks üks. Plaanitavate hoonete kõrgus võib olla kuni 13,1 m ja nendel majadel, mis piirnevad Pika tänavaga, kuni 10,4 meetrit.

Krundil asunud vana teenindusmaja lammutati eelmisel kevadel.

Print Friendly, PDF & Email