Kuressaare turul alustati nädala algul müügipaviljonide lammutamisega, kuid turuplatsi kaugema tuleviku üle arutelu veel käib.
Esmaspäeval andis linnavalitsuse arendusosakonna juhataja Simmo Kikkas ülevaate turuga seotud plaanidest linnavolikogu rahandus- ja majanduskomisjonile. Sel aastal on linna eelarves Kuressaare turu korrastamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks ette nähtud 140 000 eurot. Kikkas tõdes, et selle summaga kõike uueks ei tee. Plaanis on turu haldushoone rekonstrueerida kalamajaks ning investeerida ka turuplatsi valgustusse ja maa-ala korrastamisse.
Kikkas lisas, et kui muinsuskaitseametilt kooskõlastus saadakse, lähevad töösse ka uued turuletid. Pikemas perspektiivis plaanitakse aga turuala siduda keskväljaku rekonstrueerimise kavaga.
Kikkas selgitas, et tõenäoliselt kaasatakse turuplats Eesti arhitektide liidu korraldatud programmi EV100 nii-öelda võistlusalasse. See tähendab, et turg saaks uue ilme koos ülejäänud keskväljakuga. Lähtetingimused arhitektuurivõistluseks valmistab arhitektide liidu poolse koordinaatori eestvedamisel ette linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakond.
Turuplatsil alanud lammutustööde käigus võetakse maha turuhoone taga asuvad paviljonid, kus kaubitseti peamiselt riietega. Kikkas sõnas, et muinsuskaitse väljastatud eritingimustes ajutiste ehitiste lammutamist ei piiratud. Ta lisas, et tegu on hoonetega, millel tegelikult puuduvad igasugused dokumendid.
Müügifunktsioon peaks Turuplatsile Kikkase sõnul kindlasti jääma. Lähteülesanne on tema sõnul see, et aastaringsed tegijad, nagu näiteks kalamüüjad, saaksid tegutsemist jätkata. Turu probleemina tõi Kikkas välja hooajalisuse ja müügigruppide erinevuse.
“Huvigruppe on mitmeid, kuid ühtegi suurt huvigruppi sisuliselt pole,” märkis Kikkas ja lisas, et erinevate kaubagruppide müüjatel on ka erinevad huvid.
Kikkas tõi ka välja, et Skandinaavia praktikast lähtudes ei ole statsionaarsed ehk seitse päeva nädalas töötavad turud Kuressaare-suurustes linnades reaalsed.
Mingit laadi regulatsiooni kehtestamist müügigruppide määramiseks Kikkas aga ka õigeks ei pea. “Kui tekib suurem pakkumine, siis on võimalik ka reguleerida. Senikaua, kui müüjaid on suur osa aastast väga piiratud kogus, ei ole mõtet regulatsioonidega liialdada, küll aga aidata tingimusi luua eelkõige neile kaubagruppidele, kus on tõenäoline aastaringne pakkumine,” selgitas Simmo Kikkas Saarte Häälele.
Samuti tõi Kikkas välja paljuräägitud ligipääsetavuse probleemi. Tema sõnul tekitaks parkla rajamine turuhoone taga asuvale alale reguleerimise küsimuse. Nimelt võivad parkimiskohad hõivata kesklinnas töötavad inimesed ja nii ei pruugi turu klientidele ikkagi ruumi jääda.
EV100 arhitektuuriprogramm
• Eesmärk on Eesti avaliku ruumi ehk ühise elukeskkonna, sealhulgas ettevõtluskeskkonna elavdamine.
• Programmi elluviimist võimendab selle sobimine 2015. aastal avatava struktuurifondidest rahastatavate regionaalarengu meetmetega, mis annab kohalikele omavalitsustele võimaluse projekteeritu Eesti Vabariigi sajandaks juubeliaastaks (2018) valmis ehitada.
• Valdavalt on omavalitsuste soov kujundada oma linna keskused väikelinnale iseloomulikuks urbanistlikuks jalakäijate pargiks, väiksemate kultuuriürituste läbiviimise kohaks, festivalide ja suveürituste ja muude ürituste toimumiskohaks.
• Avalikud arhitektuurivõistlused algasid 2014. aasta sügisel Põlvas, Tõrvas ja Võrus. Ülejäänud viiakse läbi 2015. aasta jooksul.
• Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Geili Heinmaa vahendas, et osavõtt Eesti arhitektide liidu programmist on võimalik, ja lisas, et kindla kinnituse selle kohta peaks saama maikuus.
Parkimiskohti?Kuresaaare on ikka eriti suur linn et kohe raudselt ei saa jala läbitud…Uue tn parkla,Linnavalitsuse parkla,postkontori ees saab parkida,vaekoja ees jne jne.Pea ju letti kohe sõitma…
“…postkontori ees saab parkida…”
Siis sa ei räägi vist Kuressaarest.
Parkimist saab ju reguleerida parkimiskellaga, kes soovib pikemalt peatuda maksab. parkimise korraldamisega võiks tegeleda turukorraldaja, ju ta kohvitamise kõrvalt niipalju aega ikka leiaks– olekski asi lahendatud ja pealegi raha tiksuks..
Kas me tahame tegutsevat turgu saada või parkimiskellaga parklat?
Unustage ära turul parkimine, see pole ju nii suur maa-ala, et seal saaks parkimist korraldada.
Kui kellelgi vajadus oma kaupa hommikul vara turule tuua, siis toogu autoga, aga see on ka kõik, ei mingit parkimist.
Mujal Eestis turgudel on kaubakärud sellisteks toiminguteks.
kujutan juba ennast ette kaubakäruga , kartulikotid , kapsad ja porgandid peal , kolinaqga läbi kesklinna uue tänava parkla poole marssimas .
ehe näide ohutusnõuete rikkumisest.
Ma ka arueisaa kus on kiiver
Tahaks kõigepealt oma peas ette kujutada seda Saaremaa talumeest, kellel kartuleid, kapsaid ja porgandeid kottide viisi turul müüa oleks, siiani selliseid pole olnud.
Normaalne oleks kui talupidaja toob kaubikuga oma erinevate sortidega kartulikotid turule ja pargib oma kaubiku siis hiljem mujale, nagu mujal Eestis.
Turu väravate taga müü kaubikust kartuleid nii palju kui tahad, nagu praegu mujal turgudel see toimib.
siin neid rikkumisi kohe mitu-redeli peal töötamine
filmis, kus su kaasmaalane Tallinnas mässu organiseeris, kolistas ka üks sell ratastele ehitatud peldikuga ringi ja karjus : Kui sind vaevab häda suur – tehke läbi kergenduse kuur. Kingissepp käskis seepeale ettevõtjal oma käsiklosetiga Toompeale kerida, kus härrastel Riigikogust . . . jne jne
Ei parkla ega uued letid tee turgu, kui pole kaupa. Tulen turule ostma, kui saan sealt kätte juurikad (kottide kaupa ostavad linnainimesed otse taluniku kodust või autolt turu taga, mitte ei tassi üks ega teine neid leti taha). Soovin värsket ja suitsutatud kala, erimaitselist juustu, mis talus toodetud ja muid piimatooteid.Kindlal kellaajal saan ahjusooja koduleiva, saan müüjaga hinnas kaubelda,saan käsi pesta, istuda jne.Siiamaani on ainult parkla puudumise kisa. Jõudu kõigile !