Turul algasid lammutustööd (11)

TÖÖ KÄIB: Jaanus Kruuser lammutab vana müügipaviljoni. Foto: Tambet Allik

TÖÖ KÄIB: Jaanus Kruuser lammutab vana müügipaviljoni. Foto: Tambet Allik

Kuressaare turul alustati nädala algul müügipaviljonide lammutamisega, kuid turuplatsi kaugema tuleviku üle arutelu veel käib.

Esmaspäeval andis linnavalitsuse arendusosakonna juhataja Simmo Kikkas ülevaate turuga seotud plaanidest linnavolikogu rahandus- ja majanduskomisjonile. Sel aastal on linna eelarves Kuressaare turu korrastamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks ette nähtud 140 000 eurot. Kikkas tõdes, et selle summaga kõike uueks ei tee. Plaanis on turu haldushoone rekonstrueerida kalamajaks ning investeerida ka turuplatsi valgustusse ja maa-ala korrastamisse.

Kikkas lisas, et kui muinsuskaitseametilt kooskõlastus saadakse, lähevad töösse ka uued turuletid. Pikemas perspektiivis plaanitakse aga turuala siduda keskväljaku rekonstrueerimise kavaga.

Kikkas selgitas, et tõenäoliselt kaasatakse turuplats Eesti arhitektide liidu korraldatud programmi EV100 nii-öelda võistlusalasse. See tähendab, et turg saaks uue ilme koos ülejäänud keskväljakuga. Lähtetingimused arhitektuurivõistluseks valmistab arhitektide liidu poolse koordinaatori eestvedamisel ette linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakond.

Turuplatsil alanud lammutustööde käigus võetakse maha turuhoone taga asuvad paviljonid, kus kaubitseti peamiselt riietega. Kikkas sõnas, et muinsuskaitse väljastatud eritingimustes ajutiste ehitiste lammutamist ei piiratud. Ta lisas, et tegu on hoonetega, millel tegelikult puuduvad igasugused dokumendid.

Müügifunktsioon peaks Turuplatsile Kikkase sõnul kindlasti jääma. Lähteülesanne on tema sõnul see, et aastaringsed tegijad, nagu näiteks kalamüüjad, saaksid tegutsemist jätkata. Turu probleemina tõi Kikkas välja hooajalisuse ja müügigruppide erinevuse.

“Huvigruppe on mitmeid, kuid ühtegi suurt huvigruppi sisuliselt pole,” märkis Kikkas ja lisas, et erinevate kaubagruppide müüjatel on ka erinevad huvid.

Kikkas tõi ka välja, et Skandinaavia praktikast lähtudes ei ole statsionaarsed ehk seitse päeva nädalas töötavad turud Kuressaare-suurustes linnades reaalsed.

Mingit laadi regulatsiooni kehtestamist müügigruppide määramiseks Kikkas aga ka õigeks ei pea. “Kui tekib suurem pakkumine, siis on võimalik ka reguleerida. Senikaua, kui müüjaid on suur osa aastast väga piiratud kogus, ei ole mõtet regulatsioonidega liialdada, küll aga aidata tingimusi luua eelkõige neile kaubagruppidele, kus on tõenäoline aastaringne pakkumine,” selgitas Simmo Kikkas Saarte Häälele.

Samuti tõi Kikkas välja paljuräägitud ligipääsetavuse probleemi. Tema sõnul tekitaks parkla rajamine turuhoone taga asuvale alale reguleerimise küsimuse. Nimelt võivad parkimiskohad hõivata kesklinnas töötavad inimesed ja nii ei pruugi turu klientidele ikkagi ruumi jääda.


EV100 arhitektuuriprogramm

• Eesmärk on Eesti avaliku ruumi ehk ühise elukeskkonna, sealhulgas ettevõtluskeskkonna elavdamine.
• Programmi elluviimist võimendab selle sobimine 2015. aastal avatava struktuurifondidest rahastatavate regionaalarengu meetmetega, mis annab kohalikele omavalitsustele võimaluse projekteeritu Eesti Vabariigi sajandaks juubeliaastaks (2018) valmis ehitada.
• Valdavalt on omavalitsuste soov kujundada oma linna keskused väikelinnale iseloomulikuks urbanistlikuks jalakäijate pargiks, väiksemate kultuuriürituste läbiviimise kohaks, festivalide ja suveürituste ja muude ürituste toimumiskohaks.
• Avalikud arhitektuurivõistlused algasid 2014. aasta sügisel Põlvas, Tõrvas ja Võrus. Ülejäänud viiakse läbi 2015. aasta jooksul.
• Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Geili Heinmaa vahendas, et osavõtt Eesti arhitektide liidu programmist on võimalik, ja lisas, et kindla kinnituse selle kohta peaks saama maikuus.

Print Friendly, PDF & Email