Milline on meie koolivõrgu tulevik? (6)

Seekord tegime riigikokku kandideerijatega juttu haridusteemal ja küsisime järgmist:

1. Missugune oleks optimaalne koolivõrk Saare maakonnas?
2. Kas tegevust peaksid jätkama kõik praegused koolid? Mida ette võtta maal asuvate põhikoolidega, kus napib õpilasi?
3. Kas Leisi keskkoolil ja Orissaare gümnaasiumil on gümnaasiumina tulevikku?
4. Kas Saare maakonnas oleks kohta riigigümnaasiumil ja kus see asuda võiks?

Hannes Hanso, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Kindlasti on tarvis, et kõigil meie lastel, sõltumata vanemate sissetulekust, sotsiaalsest taustast või ka elukohast, oleks võrdne võimalus arendada oma andeid ja jätkata haridusteed kõrghariduseni välja. Mida noorem laps, seda olulisem on, et ta saaks käia lasteaias ja koolis kodu lähedal.
Lapsevanema seisukohast on tähtis, et laste koolitee oleks võimalikult sarnane vanema töölkäimise teega.
Koolivõrgu optimaalsuse panevad paika aeg ja maailma muutumine meie ümber. Mis oli sada aastat tagasi optimaalne, pole seda enam tänapäeval. Mis on täna optimaalne, pole seda kindlasti saja aasta pärast.

2. Kuressaare linn on oma koolivõrku juba korrastanud. Lähitulevikus peame kaaluma riigigümnaasiumi plusse ja miinuseid.
Mitmes meie vallas on koolivõrgu tulevikku arutatud ja osa koolide jätkamine on küsimärgi all. Sellest on kahju, kuid kui majad on tühjad ja lapsi pole, siis peavad omavalitsused oma inimeste käest küsima, kas jätkata või mitte. Lõppeks maksab hariduse halduspoole kinni kohalik maksumaksja ja kohapealne inimene teeb ka otsused. Kergekäelised ei tohi need otsused olla.

3. Gümnaasiumil on tulevikku, kui on lapsi, kes koolis käivad.
Saare maakonnas peaks olema peale Kuressaare vähemalt üks koht veel, kus gümnaasiumiharidust anatkse.
Kui Orissaare gümnaasium suletakse, siis usun, et paljud selle piirkonna (Pöide, Orissaare, Laimjala, Muhu, võib-olla osaliselt ka Valjala) lapsevanemad otsustavad oma lapsed üldse mandrile kooli saata. See ei oleks hea.
Valdadega peetavate ühinemisläbirääkimiste üks teemasid on hariduse tulevik, selle teema peab selgeks rääkima. Usun, et siin on vaja maakonnasisest regionaalpoliitilist otsust – peab jääma vähemalt kaks keskust, kus gümnaasiumiharidust saab.
Leian, et kergema vastupanu teed minek, gümnaasiumi jätmine ainult Kuressaarde poleks õige.

4. Olen käinud mitmeid riigigümnaasiume vaatamas ja igalt poolt on tagasiside nende loomise osas olnud positiivne.
Arvan, et riigi tasandi hariduspoliitikale vastu ei saa ja me peame selle asja varem või hiljem ära tegema. Raha, mis riigigümnaasium riigilt saab, paneb asjad paika. Kõige loogilisem asukoht oleks ilmselt Kuressaare.

Urve Tiidus, Reformierakond:

1. Soodsaim ja parim koolivõrk peab lapsele tagama võimaluse käia kodulähedases algkoolis.
Põhikooli osas tuleb arvestada nii perede logistikat kui ka laste arvu kooli regioonis, aga eelkõige seda, et õpetuse kvaliteet oleks üle Eesti ühtemoodi väga hea igal pool.
Kool ja õpetajad on kohaliku kogukonna identiteedi ülitähtis osa, seepärast tuleb laste arvu vähenemise korral koole ühendades arvestada nii emotsionaalseid kui ka ratsionaalseid argumente.
Eestis rajatakse juba mõnda aega riigigümnaasiume. Põhjenduseks ikka seesama õppekohtade vajaduse vähenemine. Kvaliteet ja konkurentsivõimeline ettevalmistus edasiseks eluks mõistlike kuludega – see määrab gümnaasiumi eksistentsi.

2. Jäägu see otsus ikkagi kohalike kogukondade ja omavalitsuste teha.
Loomulikult on teatud vanuseastmes rohkem individuaaltööd õpilastega väärt võimalus ja eeldusi selleks loob väiksem kool.
Praktiline küsimus on see, millise õpilaste arvuga koole suudetakse ülal pidada ja mille arvelt vajadusel juurde makstakse.
Elu käib sinusoidi mööda, koolilaste arv kord kasvab, kord kahaneb, aga need on aegavõtvad protsessid. Printsiip võiks olla: rohkem vahendeid inimkapitali – nii õpilastesse kui õpetajatesse – ja otstarbekalt koolimajadesse.

3. Mõlemal koolil on olnud mitmeid hiilgeaegu. Mõlemad koolid on andnud Eestile andekaid ja tegusaid inimesi ja teevad seda praegugi. Ajad aga muutuvad.
Tean, et omavalitsused on gümnaasiumiosa säilimist tähtsaks pidanud. Selles kooliastmes on aga oluline ka see, et ühe aastakäigu õpilasi oleks rohkem koos – see arendab sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi, koostöövõimet jne.
Olen siiski jäigalt seda meelt, et otsustamise tarkus gümnaasiumiosa jätmise või lõpetamise osas ei tule kuskilt ülalt või tsentrist, vaid see otsus tehakse kaalutletult ja laste tulevikku esiplaanile seades maakonnas.

4. Jätan sellele küsimusele vastamise Saare maakonna hariduse valdkonna asjatundjate hooleks.
Paljudes kohtades Eestis on lähtutud pragmaatiliselt vajadustest – suurte investeeringute saamiseks.
Kuressaare linna koolides tehti näiteks omal ajal kõik renoveerimised. Ja üks gümnaasium on ka Saaremaa ajaloos olnud, 30-ndatel. Mu ema õppis seal.

Jüri Lember, Eesti Vabaerakond:

1. Põhikool võiks asuda õpilasele võimalikult kodu lähedal. Igas vallas, kus veel vähegi lapsi on, peaks üks kool kindlasti tegutsema.
Kui vallad vaatamata riigi eraldatavale toetus- ja tasandusfondi rahale enam ots otsaga kokku ei tule, et põhikooli säilitada, ei ole valdadel muud võimalust kui ühineda ja põhikooli üheskoos üleval pidada.
Oluline on rahastamispõhimõtted riiklikul tasemel kriitiliselt üle vaadata. Sel aastal sai näiteks Orissaare vald, kes on ise oma tulubaasi suurendanud, riigieelarvest vähem raha. See on aga absurdne olukord ükskõik millise infrastruktuuri, ka hariduse infrastruktuuri arendamisel.

2. Kui kohalik kogukond on selle otsuse koos teinud, tuleks põhikooli pidada kasvõi “viimse veretilgani”. Kui kaotame postkontori, siis kaotame kooli, seejärel kõik ülejäänu, siis võtame suuna sellele, et maakohad jäävadki tühjaks.

3. Liiga väikese gümnaasiumiosa pidamist ma ei toeta. See on haridusökonoomiliselt ja ka hariduse kvaliteeti silmas pidades väga problemaatiline. Gümnaasium peaks olema ikka mõistliku suurusega – klassis üle kümne õpilase.

4. Kuna riigi ülalpeetav gümnaasium aitab kaasa haridusliku kihistumise vähendamisele, peaks selline olema ka Saare maakonnas – Kuressaares.
Mis takistaks Kuressaare gümnaasiumil või Saaremaa ühisgümnaasiumil riigigümnaasiumiks muutuda? See on vaid otsuse küsimus.

Kaido Kaasik, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Igas vallas peaks tegutsema vähemalt algkool. See peaks asuma lapsele võimalikult lähedal, et lapse koolitee oleks lühike. Põhikool võib asuda juba pisut kaugemal.
Ilmselt on meil tulevikus vaid üks gümnaasium. See oleks puhtakujuline gümnaasium, ilma põhikooliosata. See oleks ülikooli eeskoda, kuhu minnakse teadmisi omandama.

2. Ma ei usu, et kõik praegused põhikoolid jäävad edasi tegutsema. Kuna õpilasi ei jätku, siis jääb maakonnas mingi aja pärast alles ilmselt vaid seitse põhikooli.

3. Arvan, et tulevikus asub keskne gümnaasium ikkagi Kuressaares.
Kas on mingi võimalus, et Orisaarde tehtaks merenduskallakuga filiaal, nõuaks läbirääkimisi ja arvutamist. Nii väikesel gümnaasiumiosal nagu Leisi keskkoolis ma mõtet ei näe. Muidugi on selle lahti hoidmine või sulgemine omavalitsuse otsustada.

4. Riigigümnaasiumid tulevad niikuinii. Meil peaks riigigümnaasium asuma ikka Kuressaares. Arutatud on seda, et kaks praegust gümnaasiumi jääks edasi tegutsema põhikoolidena. See, mis edasi saab, on majanduslik, mitte emotsionaalne küsimus. Kõik arvud tuleks paberile panna ja asi korralikult läbi kaaluda.

Keskerakonna esindaja Saarte Hääle küsimustele ei vastanud.

Print Friendly, PDF & Email