Saarte koostöökogu sai rahvalt häid mõtteid (FOTOD) (2)

SIHID 2020: “Mis on meie visioon?” küsib mesindusega tegelev Anne Oolup. Ranso talu peremees Jaanus Sall teab, aga ei kiirusta oma mõtte väljaütlemisega. Foto: Tambet Allik

SIHID 2020: “Mis on meie visioon?” küsib mesindusega tegelev Anne Oolup. Ranso talu peremees Jaanus Sall teab, aga ei kiirusta oma mõtte väljaütlemisega. Foto: Tambet Allik

Kahe kuu jooksul kaheksal arutelul maakonna külakeskustes kogusid Saarte koostöökogu spetsialistid kohalikelt ettevõtjatelt ja külaliikumise edendajailt väärt mõtteid uue Leader-strateegia väljatöötamiseks aastani 2020.

Esimesena istusid jaanuari keskel nõupidamislaua taha Hellamaa külakeskuses muhulased. Järgmised arutelud toimusid Lümandas, Ruhnus, Leisi vallas, Orissaares, Salmel, Saklas ja Kiratsis.

Saarte koostöökogu nõustaja Sulvi Munk tutvustas aruteludel võimalusi ettevõtmiste toetamiseks, tuues arvukalt näiteid eelmistest perioodidest. Aastatel 2007–2013 said saarlased, muhulased ja ruhnlased Leader-programmist toetusi 4,8 miljonit eurot. See summa võimaldas rahastada 291 objekti.

Sulvi Munga sõnul oli jaanuaris ja veebruaris toimunud kohtumistel osalejate huvi maakonna elu edendamise vastu suur. Osavõtjaid oli kõikjal üle mitmekümne. Kõige rohkem huvilisi, koguni 39, kogunes mõttetalgutele Allika villasse (Leisi vald) näärikuu viimase esmaspäeva õhtupoolikul.

“Positiivne on see, et inimesed mõtlevad kaasa ja annavad uusi ideid, pakkudes visioone sellest, milline võiks nende kodukoht või terve maakond viie aasta pärast välja näha,” märkis Munk.

SKK nõustaja sõnul on peaaegu kõigil aruteludel välja toodud kitsaskohti, mis puudutavad kogu maakonna elanikkonda. Munk nimetas transporti, teedevõrku ja sotsiaalvõrgustikku. “Kõik teemad ei lähe Leader-strateegiaga kokku. Inimesed annavad aga oma muredest teada. Igas piirkonnas on välja toodud ka midagi erilist, mis seostub just selle paigaga. Muhus toodi teravalt esile eluasemeprobleem. Noored tuleksid maale elama, aga kortereid napib,” rääkis Sulvi Munk.

SKK spetsialistide hinnangul on Leader väikeettevõtlust ja külakogukondade arengut toetanud märkimisväärse summaga. “Suurtootja seisukohast ei ole need summad suured, aga väikeste kogukondade jaoks piisavad. Me oleme toetanud kohalike toorainete väärindajaid. Viie aastaga on toidutootjad väikese võrgustiku moodustanud. Rahvusvaheline koostöö on edenenud, osalesime koguni kahes projektis. Äsja toimunud ümarlaudadel on välja tulnud mitu ideed maakondlike projektide elluviimiseks. Sealhulgas on välja öeldud seegi, et viie aasta pärast võiks Saare- ja Hiiumaa vahel sild olla,” toonitas Munk tehtut ja kõneles väljakäidud ideedest.

Esmaspäevasel ümarlaual osalenud ettevõtja Alver Sagur rõhutas arutelu kasutegurit, öeldes, et just niisugustel mõttetalgutel koorub välja see, mida ettevõtjad, seltside eestvedajad ja külaliikumise edendajad Saare maakonna arengust tegelikult arvavad. “Kui vene ajal koostati viisaastakuplaanid kusagil valitsusasutustes, siis nüüd saame eelseisva viie aasta strateegia kavandamisel ise kaasa rääkida. Nii see peabki olema ja see annab tulemusi,” kinnitas Sagur.

Kiratsi arutelul osalenud inimesed ei olnud päri turismimaksu kehtestamisega. Saarte nõuandekeskuse konsulent ja talunik Veeve Kaasik on veendunud, et turismimaks maakonna turismimajandust edasi ei vii. “Me paneme kirja need mõtted, mis aitaksid maaelu arengule kaasa, mis soodustaksid rohelise looduskeskkonna säilimist,” ütles Veeve Kaasik.

Ranna-Villa perenaine Sinikka Pilviste jättis omal ajal tantsukooli Helsingis ja kolis perega Saaremaale. “Tähtis on see, et saame ise maaelu arengule kaasa aidata. Helsingist Saaremaale kolimist peame õigeks sammuks,” rõhutas varasem tantsuõpetaja ja nüüdne loomakasvataja Sinikka Pilviste.

Sulvi Munk ütles, et esmaspäevane arutelu andis palju tähelepanuväärseid mõtteid. “Euroopa Liidu toetuste aeg hakkab varsti lõppema ja siis peame ise nii toimekad olema, et elu maal ilma toetusteta edasi viia. See tähendab, et kogukond peab ise otsima uudseid lahendusi. Näite võib tuua Inglismaalt, kus ühes külas oli probleeme bussiliiklusega. Külakogukond soetas elektriauto, mis anti ühiskasutusse,” oli nõustaja Mungal brittidelt kujukas näide võtta.

Print Friendly, PDF & Email