VÄIKE JA HUBANE: “Järjekord on kogu aeg,” kinnitas maakonna väikseima, Pähkla hooldekodu juhataja Merle Mai. Tema kõrval läinud sügisest hooldekodus elav Robert Mägi. Foto: Tambet Allik
Ehkki Saare- ja Muhumaa hooldekodudesse pääsemist ootab pidevalt kuni sadakond inimest, on pikad järjekorrad näilised ja kohati ka kunstlikult tekitatud.
“Need järjekorrad on tänapäeval ka kunstlikult tekitatud,” ütles Muhu hooldekodu juhataja Aino Rummel. Ta selgitas, et kuna räägitakse kohtade puudusest ja pikkadest järjekordadest, panevad inimesed end kirja igaks juhuks. Samuti ollakse järjekorras mitmes hooldekodus ja sageli ei anta teada, kui koht on juba saadud või on inimene siit ilmast koguni lahkunud.
“Meil on kogemus olemas,” märkis Aino Rummel, viidates ligi aasta Muhus avatud suuremale hooldekeskusele, kus on varasema 25 asemel poolsada kohta. Laienemisega seoses tuli juhatajal läbi helistada kogu järjekord ning päris kohe 25 uut asukat hooldekodusse siiski tulemas ei olnud.
Kohtade täitumus sõltub ka hooajast. Sügisel, kui oleks pakkuda näiteks 50 vaba kohta, siis saaks need kohad täis, aga kui kevadel tekib vabu kohti, siis tulevad hooldekodusse pigem need, kes enam omal jõul hakkama ei saa. Suveks leiavad lähedased ise tihtipeale lahenduse vanuritele, kes kodustes tingimustes veel hakkama saavad.
On ka muidugi valla üksikvanurid. Kui neist kellelgi midagi juhtub – satub näiteks haiglasse ja pärast seda ta ise enam kodus toime ei tule –, siis tuleb abivajaja hooldekodusse paigutada ja nii nihkub tavainimese järjekord veelgi. Muhus on järjekorras 25 inimest.
Kihelkonna hooldekodu juhataja Ave Väli nentis, et neil on praegu koha ootel 22 inimest, kuid paljud neist reaalselt seda kohta vajavad, ta öelda ei osanud. Väli sõnul on ka üksikuid, kes panevad koha kinni nii-öelda tagavaraks. Üldiselt helistatakse alles siis, kui viimane häda käes, ja siis paraku kohe kohta ei saa.
Pähkla hooldekodu juhataja Merle Mai kinnitas, et ka nende maja kohtadele on kogu aeg järjekord. Praegu on nimekirjas kuus inimest ja maja kõik 13 kohta on täidetud. “Inimesed tahavad kohe kohta saada, kui vajadus tekib, aga meil on liikumine väga väike,” tähendas ta. “Mõni helistab ja küsib, et kas teil koridori peal pole kohta. Meil on selline maja, kus pole koridorigi,” muigas ta.
Kogula eakatekodu juhataja Heli Kaer ütles, et nende majas on kõik 50 kohta täidetud ja järjekorras kümmekond inimest.
Kuressaare haigla hooldekodu juhataja Anu Kallas tähendas, et nende hooldekodu järjekord ei ole väga pikk tänu hooldekodu laiendamisele, kuid 6–7 inimest on siiski ootel. Praegu on kõik 50 kohta täis. Ka tema sõnul panevad inimesed end järjekorda mitmesse hooldekodusse.
Pärsamal on hooldekodu järjekorras praegu 15 inimest. Juhataja Kaire Tiigi sõnul on helistajaid ja kohasoovijaid palju, eriti sügisel ja talvel. Järjekorras on ka neid Leisi valla eakaid, kes saavad praegu küll veel ise hakkama, aga on avalduse teinud juhuks, kui tervis peaks halvenema.
Ka Pärsama hooldekodu juhataja nentis, et reaalset kohta vajavate inimeste arvu nad ei tea. Praegu elab hooldekodus 27 inimest.
Leisi valla 2015–2020 arengukavas on eesmärk Pärsama hooldekodu laiendada, luua juurde vähemalt kümme üldhoolduskohta ja kümme erihoolduskohta. “Olin aastaid laienemise vastu, aga nüüd olen aru saanud, kui oluline see on,” kinnitas Kaire Tiik, kelle jaoks on laienemine nüüd oodatud sündmus. Varem pelgas ta, et laienemisel kaob majast ära kodutunne.”Kuid tegelikult loovad kodutunde ju inimesed, kes siin elavad ja töötavad.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
miks ei lasta soovijatel uusi hooldekodusid avada?
kes keelab?
Eurorahadega rajatakse praegu ohtralt kergliiklusteid ja sadamaid ning gigakonverentsikeskusi. Samas ei toetata hooldekodude hoonete ehitamist. Loe EAS-i kodukalt. Eakad ja puuetega inimesed ning nende hoole ja turvalisus ei ole riigi mure, vaid ikka abivajaja lähedaste mure. Kurb, väga kurb
Nii on juhtunud, et riik paneb vastutuse lähedstele, kuid ei loo piisavalt häid tingimusi lähedate hooldamiseks – kas lähedase hooldaja saab mööndusi tööl käimiseks? Ei , kas käid või ei käi ja siis ei saa KOVilt toetust ka, sest need toetuvad pereseadusele. Nokk kinni saba lahti, tööle ei saa ja elada ka ei saa.
Muhu hooldekodu on küll ehitatud EL toetustega.
Muhul vedas, sest sel aastal enam seda meedet ei ole.
miks ei soovi lähedane vastutada ja abistada oma vana ema või isa? Häbi olgu niisuguse jutu puhujal, kes hülgab oma lähedase ja nõuab teistelt kodanikelt ehk riigilt muudkui toetusi.
Artiklis Pärsama hooldekodu juhataja viimasena öeldud sõnad läksid otse hinge. Hooldekodu ei pea olema üks õnnetute inimeste tahtevastaselt kinni hoidmise koht. Hooldekodu saab olla kodutundega koht. Ja seda Pärsama hooldekodu on. Laindage kiiremini oma kodu!
sa pole vist kunagi pidanud hooldama dementset või voodihaiget ööpäevad läbi. Sealjuures pead kasvatama, koolitama ka omad lapsed, kelle ees on ju samasugune kohustus, samuti on kanda maksukohustused, ise tahaks ka süüa. Tööl käia ma ju ei saaks, riik maksab mulle selle töö eest 25 euri, miinus maksud. Kaua inimene suudab? Siin pole kuidagi tegu omakse hülgamisega aga tänapäeva elus pole enam sellist peremudelit ja kogukonda, kes suutis omad väetid surmani üleval pidada ja ise ka ellu jääda.
Riik võiks austada eaka kodaniku väärikat vananemist kaasaegse hooldekoduteenuse taskukohase hinnaga pakkumisel. Ebaväärikas on lapsi kasvatavaid keskealisi inimesi panna rahaliselt topeltsurve alla.Haiged vanainimesed ei lähe hooldekodusse ka seetõttu, sest teavad, et nende lastel läheb elu veel kasinamaks. Kui kooliharidus on tasuta, siis miks vanaduses hooldusabi peab nii kallis olema.
mida tähendab,et ei soovi?Et jääda siis koduseks ja loobuda tööst ja hoida hinge kinni,et ise arstiabi ei vajaks,sest haigekassa puudub?