Kuressaare linnavalitsus lõpetab osaliselt Kuressaare lahe hoiuala piiridesse jääva kinnistu rentimise roolõikamisfirmale Trevor Est ja hakkab karjamaa roostumise vastu võitlema veistega.
“Kuna rooniitmine sellisel kujul ei ole soovitud tulemust andnud, siis loodame, et loomade karjatamine seal annab tulemuse,” ütles linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel, kelle sõnul tuleb Sõrve tee 1 asuva kinnistu loodusväärtuste taastamiseks lisaks pillirooga võitlemisele harvendada sel alal kasvavat võsa.
Katrin Koppel ütles, et karjatamisega on kavas hooldada umbes 28 hektarit maad, mis asub kunagise Loode karjamaa osal. Selleks vajalike veiste arv ei ole veel täpselt teada, kuid vastavalt 2012. a keskkonnaametilt saadud juhistele ulatub karjatamiskoormus alal 0,2 kuni 1,4 loomühikuni hektari kohta. Üheks loomühikuks loetakse üks täiskasvanud veis.
Koppel rääkis, et maaüksuse praeguse rentnikuga lõpeb leping 1. maist 2015 ja selleks ajaks loodab linnavalitsus sõlmida uue maa rendilepingu uue maahooldajaga, kes karjatab seal järgmised viis aastat loomi.
Keskkonnainvesteeringute keskuse abiga tahab linnavalitsus piirata ala elektrikarjusaiaga ja osaliselt lattaiaga. Elektrikarjusaed on plaanis rajada ka merepiirile, tõkestamaks kariloomade liikumist alalt välja mere kaudu. Aed on kavas rajada kergliiklusteest vähemalt 5 m ja Põduste jõest vähemalt 4 m kaugusele.
Inimeste ligipääsu tagamiseks karjatatavale alale ja mererannale paigaldatakse aia ületamiseks Legendikivi juurde ja Põduste jõe äärde kaks pukki. Projekti raames on kavas soetada veel 1 km teisaldatavat elektrikarjusaeda, millega saaks vastavalt vajadusele piirata loomade karjatamist maaüksuse teatud osas, ja hiljem rajatakse vajadusel ka loomade varjualune.
Kopli sõnul tuleb linnal katta projekti omafinantseeringu osa ja väljapoole kaitseala jääva aia ehitus. Kogu projektisumma on eeldatavalt alla kümne tuhande euro, ütles Koppel.
Katrin Koppel märkis, et loomadega hooldamine ei ole lihtne ei linnale ega ka loomapidajale. “Õnneks on meil võimalus toetuda Pärnu linna kogemusele,” sõnas keskkonnaspetsialist. “Küsime märtsikuu jooksul ka kuressaarlaste ettepanekuid, kuidas korraldada karjatamist nii, et kuressaarlased sellest kõige rohkem kasu saaksid.”
Looduskaitsealuste alade taastamise ja hooldamise eest on hooldajal võimalik taotleda loodushoiutoetust, linnas on sellised alad Põduste luht, osa Sõrve tee 1 kinnistust ja Musumänniku ala.
Lisaks neile aladele vajaks Kopli sõnul Kuressaares hooldamist ka suur osa Roomassaare poolsaarest. See, kas ala hooldamiseks sobib pigem karjatamine või niitmine, sõltub keskkonnaameti spetsialistide hinnangust.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tore on sellise pull-mullikaga koos kallasrada mööda jalutada. Kas pole?
Tegelikult mõelge asulas inimeste peale – karjapidamine linnas keelati juba ammu. Või polegi Kuressaare enam linn?
Need veised hangitakse kõik riigihanke korras, peavad vastama Euro puhtatõuliste nõuetele, olema läbinud koolitused ning varustatud GPS anduritega, et linnakodanikel oleks võimalik nende lähenemist spetsiaalse mobiilirakendusega näha. EURO Veised on koolitatud, seetõttu oma kõhuhädad toimetavad nad spetsiaalses aedikus, mille maapind varustatud oma imb süsteemiga, mis igaõhtuselt tühjendatakse, et virts ja sitt loodusesse ei sattuks, tänu millele säilitame Kuressaare kohal osooni kihi. Elektrikarjus on saanud samuti “targa” lahenduse, kui väikelaps sellele juhuslikult läheneb, lülitub karjus lapse lähenemispiirkonnast automaatselt välja, ühesõnaga, täiesti ohutu.
Jääb vaid mõelda, millist punktisüsteemi veiste peal rakendada, kas määravaks saab kehakaal, või lihtsalt ilus väljanägemine.
Igal juhul peavad veised olema igapäevaselt hooldatud, see tähendab pestud ja kammitud.
Võimalik kõigil oma veistega osaleda!
oodake , kullakesed! esimene aprill on veel pooleteist kuu pärast!
Kuressaare linnal on umbes 12 kilomeetrit mereäärt, mis igati atraktiivne peaks olema, turiste meelitama kõikvõimalike vabaaja veetmise võimalustega aga palju nendest kilomeetritest on inimestele ligipääsetavaks muudetud?
Tahaks ka võib olla kultuuri kilomeetritel jalutada, nautida kaunist merevaadet, pidada piknikuplatsil pikniku aga ei, ligipääsu pole, nagu nõuka aeg meil ikka veel.
Pasundatakse oma turismilinnast aga see kõige väärtuslikum ala on avamata, kellele seda hoitakse!
Vedage see kohutav mägi Ringtee 9 minema mere äärde, tehke parem midagi kasulikku selle ollusega seal.
Mina küll mingit probleemi ei näe aga need kommentaatorid on küll ehtsad saarlased, igakord on mingi häda, küll ei meeldi see ja too, harjuge elama…..te olete seal nagu kilud karbis!!!
Muumees, mis Sul viga, elad metsas, kuulad linnulaulu ja oled sellega harjunud, et midagi peale metsa Sul näha pole.
Linnamies aga tahaks kõike näha ja lähedalt, noh, et saaks kohe käega katsuda.
Kes sul käsib seal linnas elada. Usu, maal on vaba pinda küll. Ise valisid linnaelamise ja nüüd virised, et pole linnulaulu ega vaadet. Minul on linnulaul ja vaade merele, kuid pole kauplusi, postkontoreid, ööklubisid, teatreid, kinosid jne. Võiks diskuteerima jäädagi. Tahame ikka seda, mid kohe saada pole. Aga mina linna ei tiku.
Soovitan külastada Pärnu linna, kus veised karjatatakse pea kogu linna rannajoone ulatuses rannaniidul peale 30 aastast pausi juba mitmendat aastat. Ainuke koht, kus veised pole, on Keskrand e. siis see põhiline Pärnu liivarand. Karjatatava ala suurus on ca 200 hektarit ja loomi üle 200. Saavad nii rannamõnude nautijad kui loomad oma asjad aetud, rannaniidul ei lokka enam 3 meetrine roopadrik, mis seal enne karjatamise taastamist oli täpselt selline nagu praegu Tuulte Roosi vastas: Alexela tanklast merd näha pole. See paarkümmend looma, mida Kuressaares plaanitakse rannaniidule viia on katsetamiseks igal juhul paras, tulevikus tuleks kogu Loode tammikuga piirnev rannaniit uuesti karja alla panna.