Prefekt Kõplas: mõjutame inimesi oma kohalolekuga

POLITSEIPREFEKT KAIDO KÕPLAS: Ikka usume inimestest head, ent paraku peame arvestama sellega, et kõik ei ole kahjuks ainult heade kavatsustega. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

POLITSEIPREFEKT KAIDO KÕPLAS: Ikka usume inimestest head, ent paraku peame arvestama sellega, et kõik ei ole kahjuks ainult heade kavatsustega. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Selle aasta alguses ametisse asunud Lääne politseiprefekt Kaido Kõplas ütles intervjuus Saarte Häälele, et eelmisel aastal toimunud reformi üks eesmärke oli, et reageerivat politseid oleks rohkem ja politsei oleks rohkem nähtav.

„Nii on see ka Saaremaal läinud: politseipatrulle on rohkem ning suudame kiiremini ja efektiivsemalt reageerida, rohkem on nii patrulle avaliku korra tagamiseks kui ka liiklusjärelevalvet,“ sõnas Kõplas.

Statistika järgi kasvas Saaremaal 2014. aastal vägivallakuritegude ja varguste arv. Mis rohi aitaks – kas rohkem jalgsipatrulle?

Lähisuhtevägivald ja üldse vägivald on teemad, mille esilekerkimise korral tuleb analüüsida nende juhtumite tagamaid ja põhjusi. Sageli on need seotud omavahel tuttavate või lausa pereliikmete omavaheliste pingete kulmineerumisega ning sageli on inimese impulsiivse käitumise põhjuseks ka alkohol.

Pelgalt jalgsipatrullide abil seda muret ei lahenda, kuigi see on üks meede, mille abil püüame eelkõige nädalavahetustel, aga ka mitmesuguste suurürituste toimumise ajal inimeste käitumist oma kohalolekuga mõjutada.

Kas saare inimesed suhtuvad oma varasse hooletult? Lääne Elule ütlesite, et tegeleda tuleb varastatud asjade kokkuostjatega. Kas Saaremaal on palju selliseid teada või müüakse käest kätte ja internetis?

Statistika näitab, et suure osa varavastastest kuritegudest panevad toime kohalikud elanikud. Ei ole kuigi harvad juhused, kui jalgratast või autot on kasutatud punktist A punkti B sõiduks ja siis on see kusagile maha jäetud.

Esineb ka sissemurdmisi, kuid nende puhul ei saa öelda, et rahvas oma varaga lohakas oleks. Vargusele ei saa olla mingit õigustust, ent mõnel puhul oleks abi olnud sellest, kui jalgratas oleks olnud lukustatud, korteri- või majauks lukus või autosse ei oleks jäetud süütevõtmeid või väärtuslikke esemeid autosalongis nähtavale kohale. Kui igaüks teeb endast oleneva, et vargust ära hoida, siis on oma väärtuslikest asjadest ilmajäämise tõenäosus väiksem.

Mitte mingil juhul ei taha ma siinkohal kannatanutele näpuga näidata, sest keegi meist ei suhtu ju teistesse inimestesse kui potentsiaalsetesse pahategijatesse.

Meile on väga oluline merepäästeteema. Kui palju olete selle teemaga kursis? Millised on lähiaja investeeringud sellesse valdkonda ning koostöö päästeameti ja vabatahtlike merepäästjatega?

Detailideni ma kõigega kursis veel ei ole, kuid tegelen aktiivselt sellega, et end selle teemaga võimalikult hästi kurssi viia. Tean, et saarerahva ootused on selles valdkonnas suured, ja töötame selle nimel, et tagada inimestele võimalikult kiire abiosutamine. Väga oluliseks peame selles vallas ka ennetustööd, et inimesed ei satukski ohtu ja abivajajaid oleks järjest vähem.

Saaremaal on palju tublisid vabatahtlikke merepäästjaid, kes on meie igapäevased võrdväärsed partnerid. Nemad on inimesed, kes, lisaks meie asutuse ametnikele, kelle ülesanne on merepäästega seotud tegevus, omavad kõige paremaid teadmisi oma kodukoha mere eripärast ja oskavad seal tõeliste professionaalidena abivajajatele vajalikku abi osutada. Meie koostöö toimub alates ühistest õppustest ja infovahetusest kuni reaalsete päästejuhtumite lahendamiseni.

Sama saab öelda ka päästjate kohta – nad on meie igapäevased partnerid. Teame, et uppumissurmade ärahoidmine ja võimalikult kiire abivajajateni jõudmine on meie ühine eesmärk ja siin ei ole sageli mõtlemisaega, et kelle ülesanne see otseselt on – inimelu päästmine on ülim eesmärk. Loodan, et enne navigatsioonihooaja algust saan vahetult tuttavaks nii vabatahtlike merepäästjate kui ka päästjatega, et lisaks tutvumisele ka edasisest koostööst rääkida.

Millised muudatused ootavad ees teie alluvaid? Lubate erilist rõhku panna piirkonnapolitseinike kabinetist välja toomisele. Arvestades nende piirkondade suurust, paberitööd jms, kas neil jääb selleks aega?

Reformi eesmärkidest rääkides sai varem mainitud, et oluline oli patrullide arvu suurendamine. Teine oluline eesmärk oli see, et piirkonnapolitseinik saab peamiselt tegeleda oma piirkonnaga, ta ei peaks graafikujärgselt patrullis käima ja tal peaks olema võimalikult väike menetluskoormus ehk siis viidatud paberitööd varasemast vähem.

Piirkonnapolitseinik on inimene, kelle ülesanne on olla kursis oma piirkonna probleemide ja muredega. Liigume sellel kursil, et see nii ka oleks, ja püüame erinevaid toiminguid, sealhulgas siis ka bürokraatiat puudutavaid, mis praegu on ajamahukad, lihtsamaks muuta.

Kui võimalikest muudatustest üldisemalt rääkida, siis suuri muudatusi ma ei prognoosi, sest olulisim on stabiilsuse tagamine, töörahu säilitamine. Kui on vaja mingeid muudatusi teha, siis võivad need eelkõige seonduda töökorralduslike küsimustega.

Teada on, kuidas Kuressaare–Kuivastu maanteel on kombeks kihutada. Patrulle võib seal nüüd päris tihti näha. Kas seda entusiasmi jätkub ka turismihooajaks?

Kindlasti ei ole see ainuke koht, kuhu tähelepanu suunata, ja õnnetuste statistika näitab, et õnnetusi juhtub Saaremaa teisteski piirkondades. Olles siinsete kolleegidega ka sellest teemast rääkinud, võin öelda, et entusiasmi raugemist ei ole karta.

Ainuüksi järelevalvega õnnetusi olematuks muuta ei saa, ent kindlasti on liigse kiirustamise ohjeldamine üks võimalus liikluse rahustamiseks, ja siis on õnnetuste juhtumise tõenäosus ka väiksem. See, kus ja kuidas järelevalvet teha, on kohalike politseinike otsustada, sest eks nemad teavad riskikohti ja -aegu kõige paremini ja planeerivad oma tegevust ka vastavalt sellele.

Statistika järgi on Saaremaal narkokuritegevus peaaegu olematu. Kas need arvud näitavad kasvu?

Ei nõustu väitega, et see on olematu – kui on juba kasvõi üksikjuhtumid, siis on see märk sellest, et probleem on olemas. Statistikas kajastuvate arvude järgi ei saa hinnata narkokuritegevuse kasvu, vaid pigem annab see hinnangu politseitööle, sellele, kui palju politsei selle probleemiga tegeleda jõuab, sellele tähelepanu pöörab.

Narkoprobleem on kahjuks kõigis maakondades ja see omakorda mõjutab otseselt ka isiku- ja varavastaste kuritegude arvu, sest narkootikumide tarvitamine viib sageli teiste halbade tegudeni. Seetõttu on oluline selle valdkonnaga aktiivset tööd teha ja sellegi teema puhul on oluline koht ennetustööl.

Oluline on märgata muutusi alaealiste käitumisharjumustes, mis peaksid olema ohumärk nii lapsevanematele kui ka noortele töötavatele inimestele, sest need märgid võivad viidata keelatud ainete tarvitamisele. Mida varem jaole saadakse, seda parem. Äärmiselt oluline on märgata ja teada, millega laps tegeleb, leida tema jaoks aega ja temaga tegeleda.

Hoiame narkootikumide leviku ja tarvitamisega seonduvat järjekindlalt oma prioriteetsete tegevuste nimistus ja tegeleme sellega järjepidevalt. Meie jaoks on oluline teha narkootiliste ainete levitajate elu võimalikult ebamugavaks, sest keegi meist ei ole huvitatud sellest, et nad saaksid kasu teiste inimeste tervise või lausa elu hinnaga.

Ennustamine on kahtlane ettevõtmine, aga millised kuriteoliigid näitavad teie arvates kasvu, millised vähenevad Saare maakonna järgmise aasta statistikas?

Ennustama ma tõepoolest ei hakka, seda enam, et statistilist tulemust mõjutavad väga erinevad põhjused, alates kasvõi teatud seadusemuudatustest.

Teatud kuriteoliikide puhul võib nende arvu kasv statistikas näidata aga seda, et politsei kas pöörab mingile teemale senisest enam tähelepanu või siis on kasvanud inimeste usaldus politsei vastu ja nad annavad juhtunust politseile senisest enam teada.


 

Kaido Kõplas

Sündinud 14. jaanuaril 1978. Riigiteenistuses on ta 1998. aastast. Enne 2000. aastat tegeles ta avaliku korra tagamisega, töötades ka kiirreageerimise meeskonnas Tallinnas. Hiljem on ta pühendunud narkokuritegude kohtueelsele uurimisele. 2010. aastast juhtis ta Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse tööd ja 2014. aasta suvest prefektuuri kriminaalbürood.

Print Friendly, PDF & Email