Euroopa suurim paadimess rõõmustas ja nörritas korraga

Läinud nädalal Düsseldorfist Euroopa suurimalt paadimessilt Boot naasnud Saaremaa väikelaevaehitajaid valdavad kahetised tunded.

Osalt võib saadud kontaktide ja ülesnäidatud huviga rahule jääda, osalt jääb ühtteist ka kripeldama.

“Messistendiga seekord ebaõnnestusime, kuna alahindasime messi tegelikke mastaape ja arvan, et enamik meie klientidest meid üles ei leidnudki,” tunnistas Alunaudi juht Mark Muru, kelle sõnul on mess lihtsalt niivõrd suur, et inimesed, kes tulevad mootorpaate vaatama, purjepaatide juurde ei satugi. Vastupidi samamoodi.

Mastaapide mõistmiseks on tema sõnul ehk kohane võrrelda sealset siinsete asjadega. Mess asus kokku 17 hallis kogupindalaga 213 000 m2. Võrdluseks võib tuua Auriga keskuse, mille kogupindala on kodulehe andmetel 16 000 m2. Seega oli näitust veidi rohkem kui 13 Auriga jagu.

Oma tooteid ja teenuseid eksponeeris 1741 ettevõtet ja organisatsiooni 57 riigist üle maailma. Külastajaid käis kokku 240 200 inimest ehk umbes kuue Saaremaa jagu. “Meie ühisstendi strateegia põhines varasematel kogemustel suurtelt messidelt, kuid nendes oludes see enam mõjule ei pääsenud,” nentis Muru. Seega ei läinud Alunaudil tema sõnul kogu potentsiaali arvestades sugugi hästi, ehkki tulemus, nagu ikka messide puhul, selgub mõne aja pärast.

Tähelepanu samas siiski saadi ja mõnikümmend alguse saanud kontakti vajavad nüüd müügitöö jätkamist.

Eestisse Alunaudi paatidega proovisõitu tegema ootavad nad mitmeid huvitavaid inimesi alates rootslastest ja lõpetades Kanaari saartelt tulijatega. “Minu jaoks üllatuslikult domineerisid seekord just ärikontaktid ja huvi tunti nii meie seeriamudelite müügiesinduse vastu kui ka “rätsepatööna” kliendi vajadustele vastavate aluste võimaliku ehitamise vastu Saaremaal,” tõi Muru välja positiivsema poole. Huvitundjaid oli nii Soomest, Rootsist, Norrast kui ka Türgist, Süüriast ja Dubaist. “Meie paat oli ka üldisest massist eristuv ja nii käiski näiteks RTL Alunaudi paadil oma uudisklippi salvestamas.”

Muru lisas, et põhjuse mõningaseks rahulolematuseks andis ka see, et Alunaut oli sealsel messil üldse esimest korda ja esitlesid nad seekord ainult üht alust – kolmesaja hobujõulist Alunaut A8 RIB-i.

Saare Paat nii nördinud ei olnud. Nemadki osalesid sealsel paadimessil EAS-i korraldatud ühisstendis, aga neile polnud see esmakordne kogemus. Saare Paadi tegevjuhi Peeter Sääse sõnul on sellistel messidel võimalus sõlmida kontakte nii lõpptarbijatega kui ka potentsiaalsete edasimüüjatega uutelt turgudelt. Rääkimata paljude riikide erialaajakirjanikest.

Ka Sääsk nentis tõsiasja, et säärasel suurel messil on erinevat tüüpi veesõidukid koondatud erinevatesse messihallidesse. See teeb külastajate elu lihtsamaks ja eksponentide elu keerulisemaks. “Uustulnukatel on alati raskem endale parimat võimalikku kohta leida,” tõdes Peeter Sääsk.

Ta märkis, et EAS-i tehtud töö oli tasemel, kuid kuna tegu oli mitme erineva tootjaga, siis oli stendi asukoht kompromisslahendus kõigile. “Ilmselt jäi maksimum kõigile ühisstendis osalejatele saavutamata,” möönis ta.

Hoolimata sellest kriitilisest algusest oli mess Saare Paadile tulemuslik. “Saime hulga uusi kontakte, kellega tööd jätkata,” tunnistas Sääsk, kelle sõnul käib neil nüüd aktiivne müügitöö kahe kliendiga. Lisaks on välja saadetud hulk hinnapakkumisi. Loodetakse allkirjastada ka üks uus diilerleping.

Sääsk nentis, et messi toimumise ajal neil tavaliselt müügilepinguid sõlmida ei õnnestu. Või kui, siis selliste klientidega, kellega on juba varem kõik kokku lepitud. Ka kaasnevad suure jahtlaeva müügiga pikad läbirääkimised ja selline müügiprotsess võib kesta pool aastat ja enamgi. Saare Paat esitles messil jahtlaeva Saare 41ac.