Oma ala asjatundjad toonitavad, et kaamera võib küll olla väga kvaliteetne ja kallis, kuid pildid tulevad sellegipoolest kehvavõitu. Niisiis võikski kaamera ostmise eel veidi mõelda, millist eesmärki pildimasin täitma peaks.
Fotograaf Andi Roost Karli fotost võrdleb fotoaparaadi ostmist auto soetamisega. Mõlema puhul tuleb valida mitmete konkureerivate firmade, mudelite ja tüüpide vahel. Lisaks võib otsustada uue või siis kasutatud variandi kasuks. “Üks ütleb ühte, teine teist,” nendib Roost, et soovitusi on sama palju kui kasutajaid. Enne soovituste kuulda võtmist tuleks aga endale selgeks teha, milleks uus kaamera ostetakse.
Kas pildistad peret, sõpru, üritusi või hoopis loodust? Millistes valgustingimustes on kavas pilti teha? Kas oluline on mugavus ja käepärasus või pigem pildi kvaliteet? Kas peaasi on sündmuse jäädvustamine või on huvi fotograafia vastu suurem, mis tähendab ka sügavamat huvi kaamera erinevate funktsioonide vastu?
Viimane küsimus on Roosti kogemuse järgi nii mõnelgi pildistajal esitamata jäänud. Ostetud on uhke peegelkaamera, kuid selle funktsioone ei kasutata. Sellisel juhul kasutatakse peegelkaamerat Roosti sõnul nagu nn seebikarpi. Kaamera on küll kallis, kuid tulemustest seda näha pole. Veel tuleb endale selgeks teha pilditöötlusprogrammid, märkis Roost: «Peegelkaamerat pole mõtet osta, kui pilte ei töödelda.” Niisiis võib peegelkaamera, mille hinnad algavad keskeltläbi 500 eurost, ostmise idee maha matta, kui oma aega fotograafia peale kulutada ei raatsita.
Edasi loe tänasest Saarte Häälest.
Raido Kahm, Tõnu Veldre
Ootan väga, et Kuressaares korraldataks mõni fotokursus algajatele pildistajatele. Fotokas on ju kodus enamusel inimestest aga kuidas selle paljusid võimalusi kasutada ei tea ilmselt enamus tavapildistajatest.