Olen suur lugeja. See on minu jaoks nauding. Olen soomlane. Soomlasi pole Saaremaal palju. Olin rõõmus, kui leidsin Saare maakonna keskraamatukogust riiuli ka soomekeelse kirjandusega. Minu Facebook on see, kui uinun, raamat näol…
Sain siin suvitavalt soomlasest naabrilt hulga uhiuusi teoseid. Soomes väga populaarse ja armastatud kirjaniku Reijo Mäki lopsaka huumoriga rikastatud kriminaalromaanide sarja “Vares” peaaegu kõik teosed. Ning täiskasvanutele mõeldud koomiksiraamatud “Korkeajännityssarja”, milles briti lendurite seiklused Teises maailmasõjas. Neidki teoseid oli hea hulk.
Ka oma kodusest raamatukogust olen toonud Kuressaare raamatukokku kümneid teoseid sooviga tuua täiendust olemasolevale ja rõõmustada soomlastest lugejaid. No ja lahkele naabrile olin andnud püha lubaduse, et kui olen temalt saadud raamatud läbi lugenud, siis kingin need kindlasti edasi Kuressaare raamatukogule. Nii ka tegin.
Hiljem raamatukogu väisates imestasin küll omaette, et kuhu siis minu kingitud raamatud jäid. Miks neid ei ole ikka veel riiulis? Ma veel küsisin raamatuid tuues, et kas ikka on ruumi ja kas raamatud pannakse välja. Lubati panna.
Minu teisele järelepärimisele vastati lõpuks, et teosed olid kingitud hoopis ühele saarlannale. “Korkeajännityssarja” kõik raamatud (umbes 35 eksemplari) ja ilmselt ka hea hulk Reijo Mäki teoseid, sest ka neid ei näinud ma riiulis.
Kõlab uskumatult. Olen sügavalt pettunud. Ja tunnen häbi ka oma naabri ees, sest ma ju lubasin talle… Kardetavasti sain sellest loost õppetunni ja ei tee enam Saare maakonna keskraamatukogule kingitusi.
P. S.: Raamatukogu teenindusega olen rahul olnud. Raamatukoguhoidjatega on olnud väga meeldiv suhelda.
Kurblik lugeja Reijo Paumo Kihelkonnalt
KOMMENTAAR
Saare maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Maire Rauk ja teenindusosakonna juhataja Ivi Veskimäe:
Saare maakonna keskraamatukogus on praegu 118 677 eksemplari raamatuid. Möödunud aastal kanti maha 734 lagunenud ja liigset eksemplari. Fondi lisandus eelmisel aastal 3588 eksemplari, millest 2924 olid ostud ja 664 annetused.
Võõrkeelseid raamatuid lisandus 386 eksemplari, neist 300 olid annetused.
Suuremaid ja väiksemaid raamatuannetusi saab keskraamatukogu iga nädal. Käesoleval ajal on raamatukogu juba ruumikitsikuses ja seetõttu tuleb annetuseks pakutavate raamatute osas teha hoolikas valik. Lähtudes lugejate valikutest, on eelistatud päris uued raamatud.
Tavaliselt palume kinkijatel tuua kõigepealt raamatute nimekiri, et sealt lugejahuvist lähtuvalt raamatukogu jaoks vajalikud raamatud üles leida, ja selgitame ka, missugused võimalused annetatud raamatutega on. Vahel on raamatute annetamisest ka loobutud, kui oleme selgitanud, mille alusel me annetusest valiku teeme ja mis mittevajalikuks osutunud raamatutest saab.
Võõrkeelsete raamatute puhul ei võeta fondi neid raamatuid, millest üks eksemplar juba olemas. Põhjalikult vaadatakse üle ka vastava autori varem fondis olevate raamatute laenutused.
Kui selgub, et raamat ei ole maakonna keskkogule vajalik ja kinkija ei soovi seda jätta laenutusosakonnas olevasse kasti lihtsalt teistele lugejatele jagamiseks, on annetajal võimalik üleliigsed raamatud ise üle anda Tallinnas Suur-Sõjamäe 44A asuvasse Eesti hoiuraamatukokku.
Kui raamat osutub raamatukogu jaoks vajalikuks, võetakse see annetatud raamatute vastuvõtuaktiga arvele. Akte koostatakse tavaliselt iga kahe kuu tagant. Siis tehakse iga raamatu kohta kirje elektronkataloogi, raamat vormistatakse ning jõuab siis riiulisse.
Meil on väga kahju raamatuannetusega tekkinud olukorra pärast. Vabandame, et annetajale sai puudulikult selgitatud annetuse olemust ja annetatud raamatute võimalikku saatust.
Loodame, et vaatamata arusaamatusele jääb Reijo Paumo edaspidigi meie raamatukogu lugejaks.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Reijo Mäki teosed ei ole ka eestlastele teps mitte võõrad
http://et.wikipedia.org/wiki/Reijo_M%C3%A4ki
ja artiklist selgub, et kingitud teosed olid u u e d ning esindatud olid peaaegu kõik osad sarjast “Vares”.
Raamatukogus olemasoleva olukorraga tutvudes näeme, et seal on olemas ainult paar-kolm Reijo Mäe teost seega annetuse näol oleks raamatukogu saanud kenakesti täiendust.
Ka “Korkeajännityssarja” on soome lugejate seas ülipopulaarne: http://fi.wikipedia.org/wiki/Korkeaj%C3%A4nnitys
ning nende teoste olemasolu oleks kindlasti toonud raamatukogule juurde uusi (välis) lugejaid/laenutajaid/annetajaid.
Kahju, et raamatukogu töötajad ei ole teinud piisavalt kodutööd selgitamaks k u i väärtuslike teostega oli tegu /või siis olid sellest teadlikud, sest kuidas muidu seletada tõika, et kõik teosed anti/kingiti ühele isikule; võttes selle teoga võimaluse raamatuid laenutada mitmetelt teistelt raamatuhuvilistelt.
Algselt Kõrgpinge Series põhines English Super Detektiiv Raamatukogu nimi koomiks ajakirja, mis hakkas ilmuma 1953. aastal Korkeajännytyksen samal ajal.
Journal lisada thrillers ja ulme lugusid. Esialgu tegurite englantisaiset kirjanikud ja autorid. Koostajad peavad märkima Bill Lacey, Selby Donnison, Oliver Passingham, Ron Turner ja paljud teised.
Sageli koomiksid olid raamatut või ajalehte koomiline kohandused korra. Kuid see ei ole kogu tõde, vaid ka koomiksiraamat tehti uusi lugusid.
See on eraldatud suure pinge kirjamaisuus teiste koomiline ajakirju.
Erinevaid märke võideldes Korkeajännityssarjassa.Nämä olid peamiselt mehed, kuid on üks erand. Conrad Frost, kirjutatud ja joonistatud Oliver Passinghamin erasektori Lesley Shane.
Pöörduge abi naissoost sekretär Sue ja politsei inspektor, kes töötab meessoost sõber Dick Blair.
Autor Conrad Frost ja illustraator Oliver Passingham tahtsin naissoost Rip Kirbylle.
Esialgu Lesley Shane seiklejad ajalehed ja kolis lehenneltynä versiooni Super Detektiiv Library. Hiljem, Frost ja Passingham Shane tehtud spetsiaalselt Super Detecitve raamatukogu, mis on saavutatud läbi rea Soome lugejaid.
Samuti on huvitav, et suure pinge 1954 avaldatud lugu mõrvar Olympic asub Helsingi olümpiamängudel 1953. Lugu leitakse taga Frost ja Passingham.
Samuti on huvipakkuv 50. sajandi suure pinge avaldatud Black Mask (Blackshirt), kus oli midagi pistmist American Black Mask. See oli tegemist Richard Verrell, kes oli riietatud musta riided ja mask. Siviiliammatiltaan Verrell on kirjanik. Kuid ta oli varas hariduse, mis on üles öelda Verrellin sisend vanemad.
Phantom iseloom on üllatavalt vana. Algselt Bruce Greamen (Graham Jefferies) 20. sajandil kirjahahmo.Isä palus oma poja Roderic Greamen (Roderic Jeffries) jätkata
Must mask kirjalikult 50 sajandil ja poiss oli nõus.
Mustamaanio koomiksid põhineb lihtsalt Roderic Greamen kirjoittmiin raamatuid, mis olid sarjakuvasovituksia.Piirtäjä Bill Lacey oli parim lihtsalt Black Mask koostaja.
Palju muud karikatuurid ilmusid suure pinge, nagu Saint. Ulme Series kohandatud tuleb mainida Harry Harrison, kirjutatud ja joonistatud Ron Turner Rick Random.
Tasapisi Super Detektiiv raamatukogu hakkas kasutama odavamaid välismaa piirtäjiä.Amerikkalainen Rip Kirby ja inglise Litri Ryan. Mõlemad olid meile tuttavad ja kirjastaja otsustas proovida sõda koomiksid 1958. aastal, kui ilmus battler Britton Korkeajännityksiä.
Sotasarjak suure ja püsiva suure vallutab võib mõjutada asjaolu, et sõda oli palju materjali saadaval. Autorid olid lihtsam kui tegemist thrillers ja ulme lugusid. Super Detektiiv Raamatukogu faabula oli viimane 1960.Korkeajännitys Journal, otsustati omandada materjali sõja koomiline ajakirjad, näiteks komando. Kuigi mõned lugejad tuli kindlaks määrata, sest oli ka neid, kes polnud rahul lahendus.