Huvikeskus: ringide vähesus on linna süü (14)

RATTARINGIS: Juhendaja Anne Nelis jagab teadmisi Elisaveta Sipelgale ja Jako Jermolovile. Foto: Tambet Allik

RATTARINGIS: Juhendaja Anne Nelis jagab teadmisi Elisaveta Sipelgale ja Jako Jermolovile. Foto: Tambet Allik

Kuressaare noorte huvikeskuse direktori Taniel Varese hinnangul on keskuse ringide vähesuses süüdi linnavalitsus, kes on sulgenud ringe jõupositsioonilt ja sisulist poolt läbi arutamata.

“Äärmiselt üllatav on lugeda (“Revisjonikomisjon: huviharidust planeerida linnaüleselt!”, SH, 16.01), et Kuressaare noorte huvikeskus ei ole õpilastele atraktiivne, ja veelgi hämmastavam, et selle põhjuseks on ringide vähesus,” kirjutas Vares revisjonikomisjonile mõeldud vastulauses. Tema sõnul ei ole ringide vähesus aga põhjus, vaid tagajärg.

Vares meenutas, et 1996. aastal Saaremaa poiste maja ja Saaremaa koolinoorte maja ühendamisel loodud KNH-s tegutses järgmistel aastatel koguni 39 huviringi.

“Paraku hakati ringide arvu aja jooksul vähendama, osa ringe kaotades ja osa koolidesse üle viies,” tõdes Vares. “Selline trend jätkub ja ringide arvu vähendamine KNH-s nn kokkuhoiu, dubleerimise lõpetamise või kes teab, mis eesmärgil, kestab tänaseni.”

Vares tõi näitena pisiplastikaringi tegevuse lõpetamise 2011. aastal, kui ringis käis normkoormusest üks õpilane vähem. 2012. aastal sundkorras suletud keraamikaringis osales tema andmeil aga viis õpilast rohkem, kui normkoormus ette nägi. Varese sõnul toodi sulgemisotsuse põhjuseks kokkuhoid ning see, et keraamikaring tegutses ka Kuressaare kunstikoolis ja Kuressaare gümnaasiumis.

“KNH keraamikaring toimis aga edukalt aastaid enne, kui KG otsustas sellise ringi avada, ja kunstikooli spetsiifika on juba eesmärkidelt erinev,” selgitas Vares. Tema sõnul olid paljud noored keraamikahuvilised käinud selles ringis 4–5 aastat ning vaid vähesed neist valisid hiljem sama ringi kuskil koolis.

“Need on ainult paar näidet, kuidas huviringe jõupositsioonilt ja sisulist poolt läbi arutamata suletakse,” kinnitas Vares. “Selline trend on paraku jätkuv ja selle kaugemaid eesmärke võime üsna selgelt aimata. Seega on ringide vähesus KNH-s erinevate linnavõimude järjepidev töö ega ole kuidagi seotud õpilaste vähese huviga ringide vastu.”

Varese sõnul tegutseb KNH-s 26 lepingulist ja lepinguvaba huviringi, kus läinud aasta detsembri seisuga osaleb ligi 150 õpilast. “Millisest vähesest atraktiivsusest ja ringide oma aja ära elamisest me räägime?” küsis Vares neile arvudele viidates.

Vares pidas vajalikuks toonitada, et KNH on alati olnud neutraalne ja avatud huvikool, kus käivad linna erinevate koolide õpilased, samuti õpilased erinevatest valdadest. Huvikeskuse oluline eesmärk toetada sotsiaalselt kehvemates oludes lapsi, märkis Vares.

Taniel Vares möönis, et huviharidussüsteemi muutmine ja kohandamine oludele vastavaks on vajalik, kuid tema sõnul eeldab see dialoogi ja eelkõige lähtumist noore seisukohast ja vajadustest. “Tundub, et praegu KNH ringides käivale 150 noorele on see huvikool vajalik ja piisavalt atraktiivne,” resümeeris ta.

“Probleemide olemasolu ja diskussiooni vajadusega huvihariduse teemal tundub Taniel Vares kohalikele ajalehtedele saadetud kirjas väga nõus olevat,” kommenteeris huvikeskuse pöördumist revisjonikomisjoni esimees Helle Kahm. “Seega jääb üle oodata meie kogukonnale huvihariduse teemal põnevat aastat, mille eesmärk on koostöös erinevate huvihariduse teemal kaasarääkijate vahel ning uute ja innovaatiliste lahenduste leidmine.”


 

KOMMENTAAR

Tiia Leppik, Kuressaare linnavalitsuse haridusosakonna juhataja:

Volikogu revisjonikomisjon viis läbi revisjoni Kuressaare noorte huvikeskuses ja Kuressaare üldhariduskoolides eesmärgiga hinnata eelarvedistsipliinist kinnipidamist ja eelarvevahendite kasutamist.

Kuressaare noorte huvikeskusega seonduvalt on revisjonikomisjon välja toonud ringide vähese arvu ja järeldanud sellest, et huvikeskus ei ole noorte jaoks enam atraktiivne. Tõsi on see, et huvikeskuse ringide arv on aastatega vähenenud, kuid sellel on olnud erinevad põhjused. Eelkõige on huvikeskuses töö lõpetanud need ringid, kus osavõtjaskond on jäänud väheseks, laste huvid ja eelistused on aja jooksul muutunud, tekkinud on teisi huvihariduse pakkujaid, kes on laste jaoks atraktiivsemad olnud. Seega on põhjused väga erinevad ning kindlasti toob ka tulevik huvihariduses muudatusi kaasa.

Nõustuda ei saa aga Taniel Varesega selles osas, et huvikeskusel ei ole olnud võimalust ringide käivitamiseks. Nii oli ka 2014. aastal osa ringijuhtide ametikohti huvikeskuses täitmata.

Taniel Vares on oma vastuses kokku pannud huvikeskuse kaks erinevat ringide osa. Huvikeskuse all tegutsevad kaht erinevat tüüpi ringid: nn lepingulised ringid, kus õppetöö aluseks on õppekava, mis eeldab järjepidevat osalemist ja komplekteeritud õpperühma, ja teisalt vabaringid, kus õppetöö ei eelda sellist järjepidevust. Neis osalemine ongi vaba ja võib jääda ühekordseks. Erineva õppetöökorraldusega ringide võrdlemine eeldab aga sisulisemat lähenemist ning võrrelda omavahel arvnäitajate alusel pidevas õppetöös osalejate arvu üksiktundides käijate arvuga ei ole õige. Ehkki mõlema puhul kasutatakse sõna “ring”, on sisuline töö ning ka arvestuse pidamine ja arvudest järelduste tegemine erinev.

Print Friendly, PDF & Email