
AASTAS 57 000 KILOMEETRIT: Turismiettevõtja Alver Sagur, kes sõitis oma Nissan Patroliga aastas keskmiselt üle 57 000 kilomeetri. Foto: Pille Russi / Autoleht
Ettevõtja Alver Sagur on sõitnud oma Nissan Patroliga kolmeteistkümne aasta jooksul veidi üle 745 000 kilomeetri ning pole kordagi teele jäänud.
“Auto on ju nagu üks pereliikmetest, mis tahab kogu aeg hoolt saada,” ütles turismiäris tegev Alver Sagur Saarte Häälele. Autot tuleb hoida ja temaga õigel ajal hoolduses käia. Sagurile on auto liikuva kontori eest. Seal on ta ajanud oma tööasju, rääkinud telefoniga ja kasutanud arvutit. Söönud ja suitsetanud pole ta seal aga kordagi.
Sagur julges panna auto müüki õige kilometraažiga, mitte ei lasknud kellelgi kilomeetreid maha kruttida. “Ma ei tee seda kunagi, et sellise asjaga petta,” ütles ta. “Milleks vusserdada?”
Hoolimata sellest, et ta on autoga väga rahul olnud, otsustas ta selle maha müüa. “See on suurepärane auto näiteks jahi- või kalamehele,” märkis ta, lisades, et samuti sellele, kellel on vaja raskeid asju vedada. “Mina ei ole Eesti tingimustes sellega veel kinni jäänud, nii et ta läheb läbi lume ja vee,” kinnitas ta.
On olnud ka ostuhuvilisi. Kõiki ehmatab küll auto suur läbisõit, ent sellest hoolimata on masin tehniliselt väga heas korras. Kõik hooldused on tehtud Nissani esinduses. Samuti on korralikult säilinud auto sisemus.
Ka viimane Autoleht annab autost põhjaliku ülevaate ning tõstab esile suurt kilometraaži ja auto hoitust. Ainus, millega tuleb arvestada, on üsna suur kütusekulu. Tavalisi sõite tehes tuli keskmiseks kuluks 100 kilomeetri peale 12 liitrit.
Metra Autokeskuse teeninduse juhataja Koit Voojärv ütles, et see on harukordne, et üks eraisik oma autoga sellise kilometraaži on saavutanud. “Seoses aga oma töölähetuste ja muude sõitudega oli Alveril seda läbisõitu tohutult palju ja lühikese perioodi vältel,” rääkis Voojärv.
Küsimusele, et kas ostjad peaksid pelgama sellist kilometraaži, muigas Voojärv, et ilmselt juba maksaks peljata. “Kõik kulumaterjalid, mis mootoris sees, on kindlasti mingi ressursini viidud või jõudmas, kuid samas on seal ka hästi palju osi vahetatud,” kinnitas ta.
Voojärv lisas samas, et teab hinda, mida Alver Sagur küsib ja see on mõistlik. “Tean, et neid autosid müüakse palju kallimalt,” tähendas ta.
Praegu sõidab Alver Sagur 2012. aastal ostetud Toyota Land Cruiseriga.
Eestlane on üks kummaline rahvas, kes ostab pruugitud autot spidomeetri järgi. Vanasti, kui osteti käest-kätte, siis andis see numbriloendur mingi ülevaate. Tänasel päeval on enamiku müükide puhul viimasega manipuleeritud. Protseduur võtab õppinud inimese käes aega mõni minut. Auto on teatavasti mõeldud inimeste ja kauba veoks. Seega SÕITMISEKS. Ja sellest tulenevalt on palju olulisem näitaja KES ja KUIDAS sellega sõidab. Idioodi käes pole mingi kunst kõige parem auto kümnetuhandelise läbisõiduga ära lõpetada. Selle loo valguses oleks paslik hoopis küsida – MIKS ENAMIK AUTOSI AMMU ENNE SELLISE LÄBISÕIDU SAAVUTAMIST ROMULAS ON?
Respect,Datsuni kohta kõva tulemus!
sellega sõidab tal ju poeg,mitte ta ise.
See nagu öpikunäide, kuis eesti ettevötja saaks enda tegevust oluliselt efektiivsemaks muuta.
Autokultus on haiglaselt sügavalt juurdunud, auto “nagu pereliige”??
Ehk siis jämedalt 156 km päevas ja kütusele kuluv raha nii umbes 648 eur kuus. Kodanik on ikka tõsine motohuviline.
hästi elada ei ole keelatud
Probleem on sellest, et 100k ja 300k läbi sõitnud autod on erinevalt kulunud ja seetõttu on erinevad ka nende turuväärtused. Odomeetri näitu keritakse ikka selleks, et vana rondi eest võimalikult head hinda saada. Kui autoomanik oleks valmis müüma 500k läbi sõitnud auto oluliselt odavamalt, kui sama vana 200k läbi sõitnud auto hind on, toimuks ka tehing kiiresti. Kes väga suure läbisõiduga autot ostab, lithsalt teab, millega riskib ja kalkuleerib ise, kas selle pidamine talle mõistlik on või mitte. Et kerimine on nii massiline, siis esimese asjana autokuulutusi vaadates jäetakse arvestamata läbisõit, sest kui tegu ei ole just hea tuttava või korraliku esinduse ajalooga autoga, on suure tõenäosusega läbisõit võltsitud. Ka hooldusraamatuid võltsitakse ja on isegi autoomanikke, kes lasevad hoolduste vahel läbisõitu korrigeerida… seega jääb üle kontrollida autot ennast ja pidada läbisõitu informatiivseks.
aga mis Saguri autosse puutub, siis sellel on ressurssi ilmselt vabalt ka miljoni läbi sõitmiseks, kui rahakott võimaldab hooldusi ja remonte kinni maksta (pluss kütusekulu)
Mäletan Sagurit ühelt kokkusaamiselt 2 a tagasi. Telefon helises, võttis vastu, telefoniks oli telliskivi suurune Nokia, mille aku kaas oli kinni teibitud. Nostalgia, tore inimene. :)
alati ei ole vaja odomeetrit maha kerida.kui asi on igasugu toetustes,siis on targem edasi kerida,saad kulutusi näidata
näiteks riigikogulased jne.