Kuigi Saare maakond on jahimeeste loendatud metssigade arvukuse poolest Eestis üks kehvemaid, lastakse siinmail sigu konkurentsitult kõige rohkem. Loenduse ja küttimise vahel on käärid olnud mõnel aastal suisa kolmekordsed.
Metssiga on 2015. aasta loom. Saaremaal võiks metssiga tema arvukust silmas pidades olla aasta loom vist igal aastal. Suured käärid loendatud ja kütitud loomade arvu vahel on Eesti mastaabis hästi silmatorkavad. Jahimehed, kellele heidetakse ette anomaalseid loendusarve, ütlevad, et kõik on korras. Teadlased ja ametnikud seda meelt siiski ei ole.
Saarte Hääle käsutuses olevad metssigade loendamis- ja küttimisandmed näitavad, et vähemalt aastast 2006 on need arvud ikka väga erinevad. Jahindusega mitte kursis oleval inimesel on kindlasti raske mõista, kuidas loendati näiteks aastal 2012 meie metsades 1280 siga, kuid kütiti 3765. Vahe on 2485 siga ehk siis rohkem kui kolmekordne (vaata täpsemalt infograafikast – R. V.).
Edasi loe tänasest Saarte Häälest.

Valitsustes samuti…
Ikka ei saada aru.Kuna loendus tehakse jahindusaasta lopus siis kevadel emised poegivad ja tulebki selline vahe. Neid ei saa juu jahimehed lugeda kuna neid ei ole veel.
SAAREMAA hundi- ja metsseavabaks.
OLEW AIT EIP
SAAREMAA kõigevabaks!
sead teevad oma seatempe sõltumata sellest ,kes ja millal neid loendada üritab.lähtuvalt nende (sigade ,mitte loendajate)tegevuse ulatusest ja kahju suurusest saab järeldada ,et neid on palju ja sõbralikust kooseksisteerimisest on rumal rääkida.sinu teooria kohaselt on sigade arv kontrolli all ju ainult loenduse ajal?NORMAALNE!
Ütleks, et 2 aastat tagasi oli neid 3 korda rohkem.
Mandrilt ujub pidevalt sigu juurde?
No lihtne ju- metsas valitseb totaalne korralagedus, varimajandus ja eksisteerib vana kolhoosikord.
laseme sead maha tulevad shaakalid ja soovad meie kassid koera ära jälle asi kus vinguda ja kirjutada