Solistica toob saarele kokku paremad solistid üle vabariigi (1)

HARJUTAVAD SOLISTICAKS: Eile olid lauluproovis Reet Koppel (paremal) ja Teele Tilts. Neid juhendab Pilvi Karu. Foto: Tambet Allik

HARJUTAVAD SOLISTICAKS: Eile olid lauluproovis Reet Koppel (paremal) ja Teele Tilts. Neid juhendab Pilvi Karu. Foto: Tambet Allik

Peagi toimub Kuressaare gümnaasiumis (KG) Eesti noorte lauljate konkurss Solistica, kus võtab laulmises mõõtu üle poolesaja noore laulja.

“Ma arvan, et need, kes läbi tiheda sõela siia said, on kõik valmis võistlema parimate kohtade pärast,” ütles konkursi üks peakorraldajaid, KG muusikaõpetaja ja hinnatud muusikapedagoog Pilvi Karu. Ta lisas, et tema peab kõige väärtuslikumaks auhinnaks konsultandi, seekord siis Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõu Kadri Voorandi tagasisidet, mis annab osalejatele kaasa hindamatu kogemuste pagasi, mida nad saavad kasutada järgmistel lavadel.

Kokku astub kolmes vanuseastmes võistlustulle 60 lauljat. “Kuna meil on kolmas kord konkurssi korraldada, sujub see juba lihtsamalt ning paanikaosakonda meil ei ole.”

Korraldusmeeskonda kuuluvad lisaks kunstilise poole eest vastutavale Pilvi Karule teise peakorraldajana Renate Pihl, kelle hooleks on projektid ja rahastuse pool. Lisaks eelmainituile on veel kuus inimest, kes vastutavad erinevate valdkondade eest. Need on Laine Lehto, Eve Tuisk, Merle Rekaya, Inge Jalakas, Kristel Paju ja Gert Lutter.

Kunstiliselt on konkurss üles ehitatud nii, et igal aastal on sümbol, mis läbib kogu konkurssi. Kui esimesel aastal oli mereteema, teisel aastal kaldapääsuke ja linnud, siis sel aastal on konkursi meeneks auguga kivi, mis viitab Saaremaa kivisele pinnasele. Koostööd tehakse tänavu juubelit tähistava Saaremaa muuseumiga ning konkurssi tuuakse sisse ka muuseumi- ja lossiteema.

Konkursi korraldamisel muudatusi ei ole. “Põhieesmärk on, et lauljad saaksid kvaliteetse bändi ja heliga anda endast parima ning näha, mida teised teevad,” sõnas Pilvi Karu. Traditsiooniliselt minnakse esimesel õhtul kabaree-etendust vaatama, teisel õhtul on Privilege’is noortepidu, kus astub üles konkursi žüriisse kuuluv KG vilistlane Grete Paia.

Tänavu saadeti konkursile rekordarv demosid, mida hindasid Liisi Koikson, Piret Laikre ja Heini Vaikmaa. Saaremaalt pääses lõppvõistlusele viis noort lauljat: Annabel Kallas (Kuressaare muusikakool, juhendaja Kairit Sepp), Carmen Verhovitš (Kuressaare gümnaasiumi huvikool Inspira), Kristiin Koppel (huvikool Inspira), Reet Koppel (huvikool Inspira) ja Teele Tilts (huvikool Inspira). Kõigi nelja eelmainitu juhendaja on Pilvi Karu.

“Kui mõelda, et meile saadeti 150 demo, lisaks kümmekond lauljat, kes said edasi eelmise aasta tulemuste põhjal, ei ole see üldse paha tulemus,” kinnitas Karu, tõdedes, et meie maakonnas on palju häid lauljaid.

Küsimuse, mis võib olla põhjus, et viimastel aastatel pole saarlased esikohti noppinud, pareeris ta väitega, et üks esikolmiku koht on saarlastele viimastel aastatel siiski tulnud. “Kui vaadata aga võistluse pikemat ajalugu, siis on esikohti ja grand prix’sid päris palju tulnud. Nii et Saaremaa on kahtlemata üks edukamaid maakondi lauluvõistluste ajaloos,” kinnitas Pilvi Karu.

Demovooru korraldaja, muusikaõpetaja Laine Lehto sõnul repertuaar aastatega eriti palju muutunud ei ole. “On nii vanemat klassikat kui ka uusi poplugusid, nii et võistluskontserdid peaksid pakkuma valikut,” märkis ta.

Heaks lauljaks saamise kaks peamist eeldust on Pilvi Karu sõnutsi musikaalsus ning soov laval olla ja teistele laulda. Seejärel lisanduvad juba teised olulised nüansid. Näiteks see, et juba noorena palju muusikat kuulataks ja oma maitset kujundataks. Samuti ka julgus oma arvamusele, mitte teha nii, nagu juhendaja arvab.

Lauljaks saamise vastu on noortel Karu sõnul kogu aeg suur huvi olnud. “Kui vaadata Eesti Laulu konkurssi, siis seal on suures osas noored ja uued inimesed. Nii et kui sul on head ideed, tahtmised ja eeldused, võid jõuda, kuhu iganes. Eks see nende konkursside varjatud võlu ongi, et on võimalik ammutada inspiratsiooni ja tahet,” rääkis ta.

30. jaanuaril toimub üks võistluskontsert (7.–9. klasside solistid), 31. jaanuaril kaks võistluskontserti (4.–6. klasside solistid ja 10.–12. klasside solistid) ning konkursi lõpetamine.


 

Žüriiliikmed: Solistica on hea hüppelaud

Tänavusse konkursi žüriisse kuulujad, keda Saarte Hääl põgusalt usutles*, tunnistavad, et Solistica on kahtlemata nähtus omaette.

Harrastusmuusik Antti Kopliste nentis, et Solistica seostub eelkõige selle põlvkonnaga, kes praegu eesti popmuusika järjekordset peatükki kirjutab. “Kindlasti mitte kõik, aga suur hulk neid lauljaid, keda teleekraanil näeme, on kunagi sellelt konkursilt läbi käinud,” sõnas Kopliste.

Praegune Solistica, kunagine üleriigiline solistide ja duettide konkurss, on tema arvates nähtus omaette ja žüriis osalemine pigem auasi kui töö.

Vokaalpedagoog ja muusikaõpetaja Sirje Medell juhtis aastaid Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) üleriigilise solistide ja duettide konkursi korraldusmeeskonda. Tallinna kolinud, oli ta jätkuvalt üks abistajatest. Ta märkis, et kui SÜG-i huvijuhid otsustasid konkursi korraldamisest loobuda, oli selge, et tuntuks saanud konkurss ei saa hääbuda.

Medell tõdes, et kui lugeda praeguste noorte artistide CV-sid, siis märgib enamik neist sinna Saaremaa konkursi võidu, seega võib arvata, et see oli neile oluline verstapost. Medell oli väga rõõmus, et KG Solistica korraldada võttis ja konkursi nimevahetus teoks sai.

Kas see konkurss on hüppelaud Saaremaa solistidele? “Kui vaadata, kui palju Saaremaa lauljaid on 90-ndatel käivitunud solistiõppe ja konkursil osalemise kogemuse kaudu jõudnud professionaalsele lavale muusikuna, näitlejana või meediasse muusikaajakirjanikuna, ja kogu koolipere saab suure korralduskogemuse, siis kahtlemata on see konkurss vajalik,” kinnitas Medell.

*Žüriisse on liikmeid veel lisandumas.

Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email