Kuressaare tuhkrupoisid äratavad tänaval tähelepanu (4)

HEA SÕBER: Keit Schapelile ja tema pojale Rasmus Kaljolale pakuvad tuhkrud palju rõõmu. Foto: Tambet Allik

HEA SÕBER: Keit Schapelile ja tema pojale Rasmus Kaljolale pakuvad tuhkrud palju rõõmu. Foto: Tambet Allik

Kuressaare tänavail võib perenaisega jalutamas näha kahte isast tuhkrut, kel nimeks Homer (2) ja Hunter (5). Kui loomad parajasti oma suures puuris ei maga, otsivad nad taga kummist esemeid, et need ära peita ja siis katki närida.

Tuhkrute perenaine, Muhu saarelt pärit Keit Schapel, ütles, et tuhkruid on ta pidanud umbes kaks aastat. Need mõneti ebatavalised koduloomad avastas Keit enda jaoks sõbrannal külas olles: “Hakkasid mulle kohe meeldima ja lapsele samuti.” Homeri ja Hunteri sai ta endale samuti sõbranna käest, kellel sündis laps. “Tuhkrud tahavad aga omajagu tegelemist,” selgitas Keit.

Eriti tuleb tema sõnul tähele panna, mida neile süüa anda, sest igasugune söök neile ei sobi. Nõtkeile lemmikuile pakub Keit hakkliha, kanasüdameid, keeduvorsti, kassitoitu ja vutimune. “Munad teevad nad ise katki,” lisas Keit.

Omavahel saavad tuhkrud hästi läbi, kuigi algul kippus vanem noorema kaela närima. Teised loomad hoiavad neist aga lõhna tõttu eemale. Keit rääkis, et kui tema ema koer oli puuri nuuskima tulnud, oli ta kohe kaugemale kõndinud. Tihedamini kui kord nädalas Keit oma lemmikuid ei pese, sest siis pidi lõhn hoopis intensiivsemaks muutuma. “Lõhna tunnevad eelkõige teised loomad,” märkis Keit, selgitades, et normaalse hooldamise korral inimene kodus peetavate tuhkrute näärmetest erituvat lõhna ei tunne.

Tuhkrud on väga uudishimulikud ja ronivad kõikjale, kuhu saavad. “Püksisäärest ronivad ka üles, kui mahuvad,” rääkis Keit. Muidu on nad üpris sõbralikud, kuid võõraid, kes näpu puuri pistavad, võivad nad ka hammustada. Homerit ja Hunterit võib Kuressaares kohata ka tänaval, sest Keit käib nendega aastaringselt jalutamas. Vähemalt üks inimene Saaremaal peab veel tuhkruid kodus, teab Keit.

Heleri Haiba Eesti tuhkrute liidust ütles Saarte Häälele, et tuhkrute pidamine on alates 2008. aastast üha populaarsemaks muutunud. Kui paljudel inimestel Eestis tuhkur kodus on, on tema sõnul aga keerulisem öelda.

Tuhkrutele on iseloomulik, et ohu või ehmatuse korral pritsivad nad ohuallika poole haisvat vedelikku. Haiba selgitas aga, et kui tuhkur elab normaalsetes tingimustes ja teda ei ähvarda mingisugune pidev oht, ei kujuta haisurünnakud endast märkimisväärset probleemi. Heleri Haiba võrdleks tuhkrupidamist pigem kassi- kui koerapidamisega. “Temaga ei ole õues käimise kohustust,” märkis ta.

Üks tuhkur maksab keskeltläbi 250 eurot, aga kui loom mõnest välisriigist tuua, algavad hinnad 350 eurost, ütles Haiba.

Print Friendly, PDF & Email