Kuressaare kindlus saab sügiseks uue näo

PEAAEGU VALMIS. Lõunabastioni väravakäik on valmis, ilma eest katte alla pandud müür ootab vaid viimistlemist, rõõmustavad Endel Püüa ja Tõnu Sepp. Foto: Tambet Allik

PEAAEGU VALMIS. Lõunabastioni väravakäik on valmis, ilma eest katte alla pandud müür ootab vaid viimistlemist, rõõmustavad Endel Püüa ja Tõnu Sepp. Foto: Tambet Allik

Viis aastat kestnud Kuressaare kindluse restaureerimis- ja konserveerimistööd jõuavad lõpule tänavu 31. oktoobriks.

Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa andmeil on bastionaalse vööndi konserveerimis- ja rekonstrueerimistöödest, mis mahukas projektis plaanitud, praeguseks tehtud 78%.

“Alles siis, kui tööd valmis ja tellingud maha võetakse, avaneb kindlusest terviklik ja paljude jaoks ilmselt üllatav pilt,” ütles rekonstrueerimisprojekti juht Tõnu Sepp. “Ning see on hoopis midagi muud, kui enamik inimesi ette kujutab ja eeldab.”

Sepa sõnul pandi rõhku olemasoleva konserveerimisele, mitte uuesti üles ehitamisele. “Meie eesmärk on säilitada müüridel ajaloo jäljed,” tähendas Sepp. “Kuna Kuressaare kindlusel on palju erinevaid ehitusetappe ja sõjapurustusi, kujuneb pilt kirju nagu lapitekk.”

Möödunud aastal käisid suuremahulised bastionaalse vööndi konserveerimis- ja restaureerimistööd, mida tegi AS EBC Ehitus.

“Kõige suuremad tööd olid edelakurtiini ehk merepoolse külje ning lõuna- ja läänebastioni kallal – seal jätkub töö ka tänavu,” rääkis Tõnu Sepp.

Sepp ja Püüa kiitsid kunstiakadeemia muinsuskaitse- ja restaureerimisosakonna tragisid tudengeid, tänu kellele sai tehtud arvestatav osa müüride viimistlustööst.

“Algselt oli müür kaetud dolomiidiga, ent enamiku sellest müüsid mõisnikud 1830. aastatel maha ja praegu on see Kuressaare kesklinna majade sees,” tõdes Püüa.

Eesti läbiuurituim kindlus

Selle projekti raames tehtud tööde nimekirja kuuluvad ka vabaõhuürituste, näiteks ooperifestivali, tarvis kohandatud puitmaja, sajuvete kanalisatsioon, kaitsetorni sprinklersüsteem koos pumbajaamaga, kiviraietöökoda, linnuse illumineerimine, lähiajaloo ekspositsioon aastate 1950–1994 kohta, 1941. aasta massimõrva teemaline püsinäitus püssirohukeldris, noolekoda ning ajalooliste suurtükkide konserveerimine, millest kolm asub põhjabastioni lääneflangil, kolm aga linnuse ees. Tunamullu valmis muuseumil uus koduleht.

Projektiga kaasnesid ka arheoloogilised uuringud, millega alustati juba 2010. aastal.

“Eestis pole nii järjekindlalt ja pikalt uuritud ühtki kindlusobjekti,” nentis Endel Püüa.

“Uute leidude tõttu on uuringute mahtu mitu korda suurendatud,” lisas Sepp. “Praegu võib küll kindlalt väita, et Kuressaare kindlus on Eesti kaitserajatistest arheoloogiliselt kõige põhjalikumalt läbi uuritud.”

Arheoloogid jätkasid oma tegevust ka mullu.

Püüa sõnul andsid mahukad uuringud põhjuse monograafia koostamiseks, mille käsikirjade autorid on Tõnu Sepp ning uuringuid läbi viinud OÜ AGU EMS arheoloogid Garel Püüa ja Ragnar Nurk.

Alanud aastal on plaanis pooleliolevad tööd lõpule viia. “Loodame välitöödega alustada aprillis,” ütles Sepp. Oktoobrini on aega, et lõpetada tööd lääne- ja lõunabastionil ning viimistleda edelakurtiin. Sügiseks peab kindluse territoorium olema heakorrastatud, teenindusteed silutud ja muru kasvama. Kui kõik tööd on enam-vähem valmis ja lossi ümbrus pildistamiskõlbulik, asutakse koostama kindluse bukletit.

Kokku sai Saaremaa muuseum oma projekti jaoks toetust 60 miljonit krooni ehk praeguses vääringus ligi 3,8 miljonit eurot. 85% sellest andis Euroopa Regionaalarengu Fond, 15% maksis Eesti riik kaasfinantseeringuna.

Osa plaanitust jäi tegemata

“Kuna taotlesime 75 miljonit krooni, saime aga vähem, pidime osa plaanitud töid ära jätma,” tõdes Endel Püüa, märkides, et algselt oli kavas teha korda ka kaitseglassii ja ravelliinid. Viimane kindlustati müüride lagunemise peatamiseks siiski traatvõrguga.

Lõviosa saadud toetusest, ligi 2,9 miljonit eurot ehk 45 miljonit krooni, kulus bastionaalse vööndi kordategemiseks.

Endel Püüa sõnul oli projekt esialgu mahukam, ent kuna esimene lepingupartner AS Primus PR läks pankrotti, pidi muuseum korraldama uue hanke. “Tööde kallinemise tõttu olime sunnitud uuest lepingust mitmeid töid välja jätma,” märkis ta. Nii jäävad bastionide tipud ja alumiste flankide müürid dolomiiteskarbiga katmata, uuesti ladumata ja invakõnniteega varustamata jääb kindluse peaväravast linnuseni kulgev tee, maapinnal markeerimata esimene linnust ümbritsenud müür jne.

Kas ja millistest allikatest kavatseb muuseum tegemata tööde jaoks raha küsida?

“Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi meetmetest ehitustegevuse jaoks ei investeerita suurt midagi,” nentis Püüa. Tema sõnul oleks üht-teist võimalik teha aga piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest maakondadele jagatava raha baasil. Kuna see meede on seotud turismivaldkonnaga ning sealt on võimalik küsida raha eelmisel toetusperioodil pooleli jäänud tegevuse lõpetamiseks, esitas ka Saaremaa muuseum eeltaotluse 500 000 euro saamiseks. Seda raha oleks tarvis muuseumi külastajatele mõeldud, 1980. aastatest pärinevate ekspositsioonide uuendamiseks ja ekspositsiooniruumide remondiks ning lossi viiva tee uuendamiseks. Samuti loodab muuseum mere poolt kindluseni viiva kruusatee katta tänavakiviga ja ehitada läänebastioni lõunaflangi ääre alla uue tunneli juurde parkla kümmekonna sõiduauto jaoks.

“Seda, kas meie eeltaotlust aktsepteeritakse, näitab tulevik,” ütles direktor Püüa.


 

KOMMENTAAR

Ago Arge, peatöövõtja, AS-i EBC Ehitus juhataja:

Oleme läbi selle kogemuse palju õppinud. Kui eelmine töövõtja Primus pankrotistus ja meie 2013. aasta juunis hanke võitsime, mõtlesin kolm nädalat, kas leping sõlmida või mitte. Sellistes mahtudes raudkivimüüri Eestis igal aastal ju ei ehitata.

Tippajal, suvel töötas meil kindluses keskmiselt kolmkümmend meest. Raskusi muidugi oli, aga kogu ettevõtmine osutus arvatust kergemaks. Eks me kõik, kogu meeskond, tellija ja muinsuskaitse, järelevalve, ole selle projekti käigus õppinud ja arenenud.

Ka kompromisse on tehtud. Soovis ju tellija algul, et kasutatav segu oleks segatud kokku kohapeal ja raudkivisid tõstetaks käsitaliga. Meie tõime segu aga mandrilt ja segasime mördiks kohapeal, kive tõstsime kive tõstukautodega. Kokkuvõttes on see olnud positiivne kogemus. Usun, et tähtajaks, 31. oktoobriks oleme kõigi töödega ühel pool.

Print Friendly, PDF & Email