Kuum aasta 2014: taastekkiv külma sõja tunne

VARAKEVADEL KRIMMIS: Märtsis ilmusid Krimmi poolsaarele veidrad rohelised mehikesed. Nende sõjaväemundritel puudusid eraldusmärgid ja tsiviilisikutega nad eriti suhelda ei soovinud. Mehikeste ilmumisele järgnes kohe Krimmi annekteerimine Venemaa poolt. Foto: Huffingtonpost.com

VARAKEVADEL KRIMMIS: Märtsis ilmusid Krimmi poolsaarele veidrad rohelised mehikesed. Nende sõjaväemundritel puudusid eraldusmärgid ja tsiviilisikutega nad eriti suhelda ei soovinud. Mehikeste ilmumisele järgnes kohe Krimmi annekteerimine Venemaa poolt. Foto: Huffingtonpost.com

Poliitilised vaatlejad on üksmeelel, et rahvusvahelisel areenil oli lõppev Hobuse aasta rikas muret tekitavate sündmuste poolest. Kommentaarides lähevad arvamused aga lahku: on neid, kes näevad toimunus mineviku naasmist, kuid osa kommentaatoreid räägib uue maailmakorra sünnist, mille olemust me veel ei mõista.

Euroopa jaoks toimusid aasta tähtsaimad sündmused kahtlemata Ukrainas, mis tekitasid tahtmatult külma sõja déjà vu. Ehkki novembris tähistasime 25 aasta möödumist kurikuulsa Berliini müüri langemisest, tuli välja, et möödanik võib korduda.

Pärast seda, kui aasta alguses oli Kiievi kesklinnas puhkenud rahutustes mitukümmend inimest surma saanud, varises kokku Viktor Janukovõtši valitsus. Ukraina riigipea pages Krimmi kaudu Venemaale. Meie idanaaber tõmbas aga endale rahvusvahelise hukkamõistu, kui annekteeris märtsis Krimmi poolsaare ja hakkas toetama Ida-Ukraina separatiste.

Tõsi, 5. septembril õnnestus Ida-Ukrainas sõlmida habras relvarahu. Järgnenud kuudel on aga konflikti piirkonnas surma saanud enam kui 1300 inimest, üle miljoni inimese oli sunnitud oma kodudest lahkuma. Nad pagesid kas Venemaale või siis Ukraina rahulikumatesse piirkondadesse.

Edasi loe kolmapäevasest Saarte Häälest.

 

Print Friendly, PDF & Email