Politsei aasta: rasked õnnetused ja kuritegevuse kasv

Rainer AntsaarTeame, et elame Eesti ühes turvalisemas maakonnas, kuid pelgalt see teadmine ei anna veel põhjust rahuloluks, sest kahjuks on neid, kes heade tavadega ei arvesta ja kellele ligimeste turvalisus korda ei lähe.

Kui 2013. aastal maakonna teedel hukkunuga liiklusõnnetusi ei olnud, siis tänavu juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjel hukkus kolm inimest. Selle aasta liiklusõnnetuste puhul ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, kuna kõik liiklusõnnetused olid põhjuseid arvestades erinevad. Küll aga saab ühe traagiliselt lõppenud õnnetuse puhul kinnitada, et määrav roll oli sellel juhul liiklusreeglite eiramisel.

Karistused ei mõju?

Mootorsõiduki joobes juhtimine on üks ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, sest purjus juhi koordinatsioon, sõiduvõtted ja reageerimiskiirus on tavapärasest erinevad. Meie maakonna inimeste tähelepanelikkuse ja kaasabi ning politsei tegevuse tulemusel oleme sel aastal liiklusest kõrvaldanud 206 alkoholijoobes mootorsõidukijuhti. Viimase nelja aasta võrdluses on tabatud alkoholijoobes juhtide arv olnud samas suurusjärgus. Kas määratud karistused ei ole oma mõju avaldanud?

Tuleb tõdeda, et süütegusid toime panevate inimeste jaoks on esmane mure just see, et mitte vahele jääda, tagajärgedele ei mõelda. Kui ollakse aga juba teolt tabatud, siis on karistus möödapääsmatu.

2015. aastal on Kuressaare politseijaoskonnal plaanis patrullimise käigus senisest suuremal määral tegeleda liiklusjärelevalvega, et ennetada ja vähendada liiklejate riskikäitumist. See annab ka suuremad võimalused liiklusreeglitesse ükskõikselt suhtuvate juhtide tabamiseks ja korralekutsumiseks. Selleks andis meile hea võimaluse oktoobris toimunud politseireform, mille tulemusel on tänavatel rohkem politseipatrulle. Meie ülesanne on neid võimalusi kasutades teha oma tööd võimalikult efektiivselt. Hea meel on tõdeda, et järjest enam võetakse politseid kui partnerit, kellele teatatakse ohtlikest kaasliiklejaist järjest enam.

Kui varem kõrvaldasime liiklusest keskmiselt 15 alkoholijoobes mootorsõidukijuhti kuus, siis oktoobrist alates on see arv olnud 22. Ei taha uskuda, et senisest enam on hakatud purjuspäi sõitma – pigem on paranenud koostöö kogukonnaga ja on muutunud meie võimekus. Oleme võtnud suuna ka sellele, et suuremal määral kasutada seadusega antud võimalust sõidukeid konfiskeerimise tagamiseks arestida – oht autost ilma jääda peaks olema mõtlematu teo mõtlemapanev tagajärg.
Lõppev aasta on olnud sündmusterohke ka registreeritud kuritegude poolest. 28. detsembri seisuga oli registreeritud 416 kuritegu, mida on 92 võrra rohkem kui mullu. Kas kuritegusid on hakatud rohkem toime panema või teatatakse neist politseile lihtsalt rohkem, seda on keerukas hinnata.

Kõige raskemete tagajärgedega kuritegu toimus Torgu vallas, kus kannatanu kuritegeliku ründe tagajärjel hukkus.

Eestis on kuritegevus viimastel aastatel koondunud suurematesse linnadesse ja keskustesse. Erand ei ole siin ka Saaremaa. 416 kuriteost on pooled registreeritud Kuressaare linnas.

Kuritegude arvu kasvu põhjustasid vargused ja vägivallakuriteod: 416 kuriteost on 141 vargused ja 74 vägivallakuriteod. 2013. aastal olid vastavad arvud 98 ja 57.

Vargused hetke ajel

Enamik vargusi on ette kavatsemata, pandud toime võimaluse tekkides ja hetke ajel, näiteks kui märgatakse kaupluse kõrvale või trepikoja ette jäetud lukustamata jalgratast, autosse nähtavale kohale jäetud väärtuslikke asju või hoone avatud uksi ja aknaid.

Viimasel ajal on sagenenud ka mootorsõidukite vargused, mida ei pane aga toime vastavate oskuste ja tehniliste vahenditega kurjategijad, vaid meie oma maakonna elanikud, kes kasutavad ära autoomanike hooletust.

Tänavu varastati viis autot ning kõigil neil viiel autol olid uksed lukustamata ja võtmed autos. Pärast mõnda aega ringi sõitmist jätsid vargad autod maha.

Politsei suudab avastada iga kolmanda varguse, kuid iga kolmas varguse ohver ei saa oma vara tagasi, kuna kurjategija on varastatud eseme enamasti juba realiseerinud. Arvestades ka kurjategijate majanduslikku seisu, mis sageli on selline, et neilt ei ole praktiliselt võimalik tsiviilhagi katteks midagi saada, on meil kõigil vaja mõelda sellele, kuidas saaks ise vähendada kuriteo ohvriks sattumise ohtu ning suurendada enda ja oma vara turvalisust. Alustame sellest, et lukustame oma järelevalveta jäetud jalgrattad ja auto ning koduuksed.

Kuritegudest mitteteatamine on aga kurjategijale märk nõrgast kogukonnast ja annab täiendavat kindlust tegutsemist jätkata.

Oma vara kaitstes aitab igaüks ennast ning jätab politseile rohkem aega pühenduda raskete kuritegude lahendamisele ja võimaluse kiiret sekkumist vajavatele juhtumitele kiiremaks reageerimiseks, mis omakorda aitab meie elukeskkonda turvalisemaks muuta.

Rainer Antsaar
Kuressaare politseijaoskonna juht

Print Friendly, PDF & Email