Ilutuld saab näha nii linnas kui maal

Autor: Irina Mägi

Autor: Irina Mägi

Kuressaare ilutulestik kestab sel aastal linna kultuurinõuniku Heli Jalaka sõnul 6–7 minutit ja koosneb 3200 eriefektist. Vallavalitsustest korraldavad ilutulestiku Valjala ja Kärla, kuid pauku tehakse mitmel pool mujalgi.

Kuressaare ilutulestikku panustas linn 1000 eurot ja teine tuhat tuli toetustena. “Tellimusleping on vormistatud 2000 euro peale, millele lisandub ilutulestikufirma Tulekild poolt lisapanus,” ütles Jalakas. Tema kinnitusel on ilutulestiku tooted imporditud otse, ilma vahendajateta Hollandist. Kõige paremini näeb ilutulestikku kesklinnast, kuid selge ilma korral peaks see näha olema ka kaugemal.

Valjala vallavanem Aare Martinson ütles, et aastalõpu ilutulestik on Valjalas olnud kena komme juba aastaid ja on plaanis ka tänavu. “Ilutulestik saab teoks tänu meie tublidele ettevõtjatele ja valla headele koostööpartneritele.
Traditsiooniliselt lastakse raketid õhku vallamaja juures olevast parklast ja nende maksumus jääb 300 euro sisse,” lisas Martinson.

Ka Kärla ilutulestiku eelarve on umbes 300 eurot ja vallavanem Tiina Luksi sõnul kogunetakse seda vaatama Kärla parki kuuse juurde.

Orissaare vallavanem Vello Runthal ütles, et valla eelarves ilutulestiku jaoks raha ette nähtud ei ole ning ilutulestik saab teoks tänu ettevõtetele.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam sõnas samuti, et ilutulestik korraldatakse eraalgatuslikult ja valla raha sellele ei kulu. “Igal aastal on ilutuli olnud vaatamist väärt ja on ilmselt ka tänavu,” rääkis Aardam aleviku parkimisalalt taevasse lastavast ilutulestikust.

Kaarma vallavalitsus vallavanem Andres Tinno sõnul ilutulestikku ei korralda. “Meil on palju alevikke ja külasid ja seega pole mõeldav mõnda üksikut kohta välja valida ega ka kõikides kohtades ilutulestikku korraldada,” selgitas Tinno.

Vallavanem ise on uusaasta ööl aastaid olnud Nasva jõe ääres, kus koos aleviku elanikega tehakse ka ilutuld. «Ilmselgelt juhtub see ka sel aastal Nasva jõesadamas,” kinnitas Tinno.

Nii Mustjala vallavanem Kalle Kolter kui ka Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep teadsid öelda, et ilutulestiku eest hoolitsevad paljude külade elanikud ise. “Suuremad ilutulestikud korraldatakse valla neljas niinimetatud keskasulas – Leisis, Karjas, Metskülas ja Pärsamal –ning seda kogukonna korjanduse ja sponsorite toel,” lisas Mõtlep.

Torgu vallavanem Tiit Põld ütles, et Torgu vald sel aastal ilutulestikku ei korralda, kuid järgmisel aastal kaalutakse küsimust uuesti. “Seega praegu ma ei välista ilutulestiku korraldamist 2016. aasta vastuvõtmisel,” sõnas ta.

Raido Kahm, Ivika Laanet


Koduloomad tuppa!

Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuht Liisi Moosaar edastas, et lemmikloomad tuleks ilutulestiku ajal toas hoida. “Seltsi aastatepikkune kogemus näitab, et loomade varjupaigad täituvad just aasta algul tavapärasest rohkem kodunt ära jooksnud lemmikutega. Kuna enamik loomadest ei ole harjunud ilutulestikule omase valju müra ja valgusesähvatustega, satuvad nad ilutulestiku ajal kergesti paanikasse, võivad käituda ettearvamatult, sealhulgas põgeneda omanike järelevalve alt.”

Moosaar lisas, et kui seda veel tehtud ei ole, tuleb oma lemmik loomakliinikus kiibistada ja kontrollida, et looma andmed oleksid kantud Eesti lemmikloomaregistrisse ja kohalike omavalitsuste lemmikloomaregistrisse. “Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu,” tuletas Moosaar meelde. Kui lemmik aastavahetusel siiski kadunuks jääb või ka siis, kui leitakse hulkuv koduloom, tuleb sellest teavitada lähimat loomade varjupaika.

Pürotehnika kasutamise meelespea

Päästeamet ja tehnilise järelevalve amet tuletavad meelde, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja tegutseda vastavalt kasutusjuhendile, sest pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi – põlenguid ja vigastusi.

– Ilutulestiku tegemiseks valige ohutu koht. Arvestama peab kaugusega nii inimestest kui ka hoonetest. Kindlasti ei tohi rakette süüdata majade vahel ja vahetus läheduses, rakett tuleb suunata ohutus suunas. Pürotehnilised tooted tuleb tulekindlal alusel kindlalt fikseerida, et need pärast süütamist kõrvale ei kalduks.
– Süütenööri süütab üks inimene, teised peaksid jääma ohutusse kaugusse.
– Alati tuleb läbi lugeda tootega kaasas olev ohutusjuhend.
– Veenduge, et teie rõdul ei ole tuleohtlikku prahti, mis võib põleva raketiga kokku puutudes kergesti süttida.
– Pürotehnilisi tooteid ostke ainult vastavat luba omavast müügikohast.
– Tooteid tuleb hoida kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas.
– Enne toote kasutamist kontrollige, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi. Vigastatud toode tagastage müüjale.
– Ärge kasutage tooteid, olles ise alkoholijoobes.
– Ärge visake toodet tulekoldesse ega inimeste või loomade poole.
– Ilutulestiku tegemisel ärge hoidke toodet käes ega kummarduge selle kohale.
– Kui toode tööle ei hakka, oodake enne selle üles korjamist vähemalt 10–15 minutit. Ärge jätke sellist toodet kusagile vedelema ega visake prügikasti, vaid tagastage müüjale.
– Selgitage lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ja nende kasutamise vanusepiiranguid ning näidake eeskuju ilutulestiku ohutul käsitsemisel.

Politsei- ja piirivalveameti sõnul on punast värvi raketid, mis on lastud veekogult või veekogu vahetust lähedusest, rahvusvaheline märguanne hädaolukorrast. Punane langevarjuga rakett lendab 300 meetri kõrgusele, selle nähtavuskaugus on kuni 40 kilomeetrit ja see põleb 40 sekundit – seega on see pika aja jooksul päris kaugel nähtav ja annab teada, et keegi vajab abi.

Sellise raketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaali andmiseks on vastavalt piirirežiimi eeskirja punktile 51 keelatud territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades ning toob endaga kaasa karistuse.

Karistusseadustiku § 269 alusel võib punase signaalraketi ebaseadusliku laskmise eest karistada kuni 100 trahviühiku või arestiga (üks trahviühik on 4 eurot).

Print Friendly, PDF & Email