
UUS VEEBIRAKENDUS VIIB KOKKU ABIVAJAJA JA ABISTAJA: Tom Rüütel ootab abilist tööleminekuks. Pildil aitab Tomi Enable Garage48 korraldaja Maarika Susi. Foto: Helpific
Saarlane Tom Rüütel aitab välja töötada veebiplatvormi Helpific, mis viib erivajadustega inimesed kokku vabatahtlike abistajatega.
Praegu arendusjärgus olev Helpific on rakendus, mille kaudu saab puudega inimene paluda sama rakendust kasutava vabatahtliku abi – kas või igapäevatoimingute osas.
“Kui on vaja näiteks poodi minna, siis saab ta sellest teada anda ning siis on ju üsna lihtne inimene kaasa võtta ja aidata tal kaupluses ära käia,” selgitas Helpificu arendusmeeskonda kuuluv Rüütel.
Helpificu loojad peavad oma missiooniks “tagada ja hoida iga inimese eneseväärikust, et elus ei jääks miskit lihtsalt puude tõttu tegemata, ning anda seeläbi panus targa ühiskonna kujunemisse”. “Meie slogan on “Aita end teisi aidates!”,” on kirjas veebilehel www.helpific.com.
“Kuna riik ei suuda erivajadustega inimestele tagada isiklikku abistajat või muid sotsiaalteenuseid (saatja, transport) vajalikul viisil ja mahus, oligi ainuke võimalus luua selline rakendus nagu Helpific,” kirjutab Tallinna ja Harjumaa puuetega naiste ühingu juht Keiu Roosimägi Puutepunkti portaalis.
Kogukonna kõiki liikmeid – abivajajaid, vabatahtlikke, ettevõtjaid, organisatsioone ja valitsusasutusi – kaasava Helpificu meeskond loodab, et uuendus sunnib muutuma kogu sotsiaalsüsteemi.
Tom Rüütel arvas siiski, et muudatused ei sünni üleöö. “Kindlasti läheb aega, enne kui see süsteem tööle hakkab,” lausus ta. “Helpific võiks aga riigile, sotsiaalministeeriumile suureks abiks olla.”
Küsimusele, kas Eestis on piisavalt vabatahtlikke, kes puuetega inimestele oma abikäe ulataksid, vastas Rüütel: “Usun, et neid jätkub. Olen kuulnud sedagi, et alati ei oska nad abivajajaid üles leida.”
Abivajajate ja abistajate kokkuviimise ideed esitlesid Tallinna ja Harjumaa puuetega naiste ühing novembri lõpus Tallinnas peetud loometalgutel “Garage48 Enable” (“Tee võimalikuks”). Nädalavahetuse väldanud ürituse eesmärk oli välja töötada inimeste vajadustele vastavaid innovaatilisi ja tehnilisi lahendusi.
Helpifici välja töötanud rahvusvahelisse meeskonda kuulusid IT-spetsialistid, turundajad, veebidisainerid, sotsiaaltöötajad. “Kuna projekt oli rahvusvaheline, tuli kõigepealt teha ingliskeelne prototüüp,” rääkis Rüütel, kelle sõnul ehitatakse praegu nullist üles eestikeelset lehte ja otsitakse partnereid. Rakendus peaks Rüütli sõnul tööle hakkama tuleval aastal.
Loomisel on ka Helpificu mobiilirakendus. “See tuleb kunagi, ent mitte päris lähiajal,” märkis Tom Rüütel.
Selline abivajaja ja vabatahtliku kokkuviimissüsteem on igati teretulnud. Eestlane on oma karuse väljapoolsusega üldiselt abistaja loomusega. Kui on võimalik abistada, siis tehakse seda meelsasti. Kahju, et riik oma töö kodaniku abistamisel unarusse on jätnud. Suurearvuline riigi ametnikkond näitab valdade suunas, kuid raha selleks, nt riigile laekunud tulumaksust suurem osa, jätab andmata. Jääbki üle vabatahtlike abile rohkem loota.
Plaan ei lähe läbi.
Läheb küll, minu abi oleks küll aeg-ajalt “saadaval”.
ja abistajaid oleks kindlasti kuid see süsteem on väga avatud ka kurjamitele. Lihtne on ju niiviisi teada saada kus elab nõrgem inimene, narkarid näiteks ei kohku millegi ees tagasi, et mahamüümiseks kasvõi käimisraam pihta panna.
Mina soovin ka vabatahtlikku abistamistööd teha.Loodav rakendus annab mulle selleks parema võimaluse.
Vabatahtliku identimine,tema kiire interneti- ja kov-i põhine taustauuring, vabatahtliku kohustuslik kiirkoolitus jne