KUUMI JA KÜLMA: inimesed, koerad ja soojad südamed

NELJAPÄEV ON LAVKAPÄEV: Lavka juures saab Kuumi küla rahvas kokku. Parajasti on kohale jõudnud Harri Saagpakk, Alari Aavik ja Maire Saagpakk. Koer Kuti loodab samuti head ja paremat. Foto: Irina Mägi

NELJAPÄEV ON LAVKAPÄEV: Lavka juures saab Kuumi küla rahvas kokku. Parajasti on kohale jõudnud Harri Saagpakk, Alari Aavik ja Maire Saagpakk. Koer Kuti loodab samuti head ja paremat. Foto: Irina Mägi

Saaremaal on kaks vastandliku nimega küla – Kuumi ja Külma. Kas ühes neist on siis kuum ja teises külm? Enne jõule käisime asja uurimas.

Sõidame lavkateed pidi. Ümberringi on mets. Ainult mets ja veel kord mets. Vana lepp on noore kase kaisus ja kuusk kasvaks nagu lepast läbi. Tegelikult on kuusk vana ja hoiab lepast veel kinni.

Võimas vana pehkinud puu on aga aastate eest nõnda hästi ümber kukkunud, et tee pealt teda ära talutada polegi vaja olnud. Nüüd on ta koduks mitmele tuhandele putukale ja mutukale, kes metsa oma valduses hoiavad.

Teisedki vanad puurondid on ümber kukkunud või peaaegu kukkumas. Tee on kitsas, aga hooldatud ja korralik.

“Pääseb läbi küll, kuid kui teine auto peaks vastu tulema, on tegemist. Talvel eriti,” räägib fotograaf Irina Mägi sellal, kui mina ürgloodust ja metsa imetlen.

“Kui ostaks siia maja ja jääkski siia,” mõtisklen.

“Mida sa siin teeksid?” küsib Irina vastu.

Jah, Kuumi küla maad on küll ümber imeilusa Karujärve, kuid piirkond on tühjaks jäänud. Praegu on külas 4–5 suitsu, see tähendab, et naaber on kaugel-kaugel ja majad üksteisele kätte ei paista.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Päiv Rist

Print Friendly, PDF & Email