Ei tahaks küll norida, aga miks peaks selle liigi nimi olema keskeurooplaste “auks” Alpi koi, kui seal on see liik välja suretatud?
Miks mitte Eesti, Saaremaa või eriti hästi kõlav Kogula koi! Olgem realistid, isegi Alpide asurkonna säilimisel ja elujõulisuse korral oleks isolatsiooni arvestades Saaremaa endeemivabrikus nagunii omaette liik kujunenud või kujunemas.
Kuna liblika määramisega oli aga suuri raskusi, siis tahaksin teada, kas geneetilised analüüsid ka tehti? Äkki ongi senitundmatu (alam)liik Kogula koi, mitte kauge ja teises biogeograafilises piirkonnas elutsenud Alpi koi? Kas mitte just kodune ja ainulaadne Kogula liiginimi ei kasvataks pigem teadlikkust ja tegutsemistahet, mitte aga miski kauge ja võõras, pealegi tavakodaniku jaoks vaid kahjurile viitav nimi?
Muidugi on ka laiem küsimus: kas ja millisel moel kavatseb riiklik looduskaitse panustada? Ega annetuskampaania tähenda, et ainult vabatahtlike hoolest sõltub ühe liigi käekäik.
Ja veel: kui meil on Saaremaal juba nii taime- kui ka putukaendeemid olemas, peaks need kunagised Saaremaa männi-käbilinnu määrangud ka geneetiliselt üle kontrollima…
Mati Kose
Tartu ülikooli Pärnu kolledži teadur
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Võiks olla küll Kogula koi. Äkki järgmine sui avastatakse mõned kilomeetrid Kogulast linna poole tulla veel mingid mutukad ja need võiksid siis olla Tõlli tõllmokad.