Verd on vaja

Soontes voolava punase elueliksiiri loovutamine võib esialgu tunduda küllaltki hirmutava ideena. Esiteks torgitakse nõelaga ja teiseks tundub pea poole liitri vere ära andmine kuidagi mõistusevastasena. Kui näed aga kõiki neid rõõmsaid ja enesega rahulolevaid nägusid, mis doonoripäeval vastu vaatavad, siis hirm taganeb. Ei juhtunud nendega midagi, küllap siis ka ise ühes tükis koju tagasi saab.

Hirmuäratav on aga hoopis see, kui palju verd tegelikult vaja läheb. Iga päev kulub seda kümnete liitrite viisi, et inimesed, kes on sattunud õnnetusse või mõnd rasket tõbe põevad, saaksid edasi elada. See paneb paratamatult mõtlema, et vere loovutamine ei ole mingisugune moeasi, vaid reaalne panus kellegi elu päästmiseks.

Niisiis on tervitatav, et leidub neid, kelle jaoks on doonorlus midagi iseenesestmõistetavat. Vajadus vere järele ei kao ju kuhugi, kuna inimestega õnnetusi kahjuks ikka juhtub ja haigused kimbutavad tahes-tahtmata. Suuresti tänu veredoonoritele kestab aga nendegi elu edasi.

Print Friendly, PDF & Email