Paarsada saarlast loovutas verd (1)

VERI VÕETUD: Nele Kangru verekeskusest teeb kindlaks, et Indrek Vaheril pärast loovutusprotseduuri veri edasi ei jookseks. Foto: Tambet Allik

VERI VÕETUD: Nele Kangru verekeskusest teeb kindlaks, et Indrek Vaheril pärast loovutusprotseduuri veri edasi ei jookseks. Foto: Tambet Allik

“Kes kord käima hakkab, see jääbki käima,” ütleb staažikas doonor Annika Vaher, et kuigi raha doonoritele enam ammugi ei maksta, pole ta vereloovutamisest loobunud. Vereannetamise “tõppe” on Vaher nakatanud ka abikaasa Indreku, kes samuti eile verd loovutamas oli.

Kahe päeva jooksul loovutas Kuressaare kultuurikeskuses verd 188 doonorit, soovijaid oli kokku 212, seega saadeti tagasi 24 inimest. Esimest korda loovutas verd 22 doonorit. Verekeskuse arsti Sirly Tikase sõnul võib tulemusega rahule jääda.

SA PERH (Põhja-Eesti regionaalhaigla) verekeskuse arst Sirly Tikas rääkis Saarte Häälele, et doonoripäevad toimuvad Saaremaal küllalt tihti – kaheksa või üheksa korda aastas. Seekordse osalejate arvuga jäi Tikas rahule.

“Esimesel päeval oli 137 soovijat, mis on üsna suur arv selle kohta, et doonoripäevad nii tihti toimuvad. Kuressaare rekord on üle 200 inimese päevas, aga siis käisime siin ka harvemini,” selgitas Tikas.

Verekeskus kogub verd tavaliselt nii Kuressaarest kui Orissaarest. Orissaare andmeid ei olnud Sirly Tikasel eile käepärast, kuid Kuressaare kohta teadis ta rääkida, et sel aastal on siin loovutatud kokku 1384 doosi ehk 622, 8 liitrit verd.

Superkogemus

Annika Vaher ütles pärast vereloovutamist, et tunneb end täiesti tavaliselt. Pikamaajooksuga tegelev Vaher rääkis, et on pärast vereandmist sama päeva õhtul ka trenni teinud, kuid päris võistlema ei soovitaks ta siiski minna. “Pisike heategu ju ikka,” kommenteeris Vaher doonorlust.

Annika Vaher meenutas, et kunagi päris 90. aastate algul sai vereloovutamise eest ka täiesti arvestatava rahasumma. “Võrreldes kooli stipendiumiga oli see päris oluline raha,” nentis ta.

Vaheri kogemuse järgi on doonorlus küllaltki populaarne tegevus. Näiteks mäletab ta kordi, kus tal on pika järjekorra tõttu veri loovutamata jäänud. Eile läks Vaheril kõigi protseduuride peale kokku alla poole tunni.

Positiivse küljena tõi Vaher veel välja, et doonorid saavad teada oma hemoglobiinitaseme ja vererõhu. “Kust mujalt seda ikka nii lihtsalt teada saab,” sõnas Vaher.

Verd võetakse tervetelt

Ühelt inimeselt võetakse korraga verd 450 milliliitrit. Naised võivad verd loovutada iga kolme kuu ja mehed iga kahe kuu tagant. Tikase sõnul on põhjuseid, miks osa soovijaist tagasi saadetakse, erinevaid. See võib olla liiga madal hemoglobiinitase, kroonilised ja külmetushaigused ning manustatavad ravimid.

Inimene, kes verd andma tuleb, peab olema täiesti terve ja näiteks viimasest operatsioonist peab tal möödas olema vähemalt neli kuud. “Noored, kes armastavad end tätoveerida ja augustada, ei tohiks pärast seda ka neli kuud verd loovutada,” lisas Tikas.

Loovutatud verd analüüsitakse ja kui sellega on kõik korras, läheb see alati kasutusse. Tikas rääkis, et verekeskusest läheb iga päev välja keskmiselt 120 kuni 130 doosi verd. “Umbes sama palju peaks päevas asemele ka tulema,” märkis ta.

Hinnanguliselt umbes pool doonorite verest läheb õnnetusjuhtumites kannatanutele ja teine pool erinevaid haigusi põdevatele inimestele.

Kuressaare gümnaasiumi abiturient Robert Aavik käis eile verd andmas esimest korda. Teda innustasid selleks sõbrad, kes olid eelmisel korral käinud. Aavik kinnitas, et kavatseb edaspidi kindlasti uuesti tulla. «Superkogemus, kõik olid väga sõbralikud,” sõnas ta.

Pärast vereloovutust said doonorid istuda ka kohvilauas, et end enne argiste toimetuste juurde naasmist veidi turgutada.

Print Friendly, PDF & Email