Näitus andis muuseumi juubeliüritustele avalöögi (FOTOD)

MUUSEUM TULI KÜLLA: Eilsel näituse avamisel Saare maavalitsuses vahetavad muljeid maasekretär Jaan Leivategija ja kunstikogujast raadiohääl Tõnis Kipper. Nende vestlust jälgivad tagaplaanil heatahtlikult muuseumi peavarahoidja Priit Kivi ja kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe. Foto: Tambet Allik

MUUSEUM TULI KÜLLA: Eilsel näituse avamisel Saare maavalitsuses vahetavad muljeid maasekretär Jaan Leivategija ja kunstikogujast raadiohääl Tõnis Kipper. Nende vestlust jälgivad tagaplaanil heatahtlikult muuseumi peavarahoidja Priit Kivi ja kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe. Foto: Tambet Allik

Saare maavalitsuse fuajees avati eile Saaremaa muuseumi 150. juubelile pühendatud maalinäitus. Tegemist oli avalöögiga kogu järgmisel aastal toimuvatele juubeliürituste sarjale.

Maavalitsuse kultuurinõuniku Valve Heibergi sõnul valiti muuseumi fondidest välja 17 Saaremaa- ja mereteemalist maali. Põhiliselt pärinevad need eelmise sajandi II poolest. Üks maalidest, Paavo Jüri Õispuu “Jaak ajab vanapagana merre” on arvatavasti aastast 1935 ja vanuselt teine, Rudolf Kriisa “Meri” kümme aastat noorem ehk aastast 1945.

Heiberg tunnistas, et ega maavalitsuses väga suurt näitusepinda ole. Seega on väljapanek vaid n-ö kröömike muuseumi rikkalikust varasalvest. “Kolm sildade-teemalist maali on maavanema kabineti seinal. Ka sinna võivad külastajad sisse kiigata,” märkis ta.

Maavanem Kaido Kaasik kinnitas näituse avamise järel, et tema kabineti uks on inimestele alati lahti.

Näitus maavalitsuses jääb avatuks järgmise aasta suveni. Sügisel on plaanis teha seal veel üks näitus muuseumi kogudest. “Siis valime näitusele natuke vanemad portreed,” lubas Heiberg.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa valgustas natuke ka juubeliaasta programmi. “Kohe aasta algusest läheme ringreisile mööda maakonna valdasid. Alguses on muuseumi tutvustus, meil on kaasas väike rändnäitus, korraldame viktoriini. Peavarahoidja Priit Kivi on selle ettevõtmise kuraator,” rääkis Püüa. Põhirõhk on tema sõnul lossipäevadel, mis toimuvad 10.–12. juulil. Reedest pühapäevani toimub rüütliturniir, milles osalevad võitlusklubid nii omalt maalt kui ka raja tagant, mitmeid kontserte, linnateater toob uue lavastuse välja. Lisaks peetakse ajastukohaseid laatu.

Septembris toimub muuseumi ümmargusele aastapäevale keskenduv ajalookonverents ja avatakse temaatiline näitus. Ilmub mitmesuguseid trükiseid, näiteks linnust tutvustav buklet, lastele värvimisraamat ja erandkorras tuleb välja ka muuseumi uus kaheaastaraamat.

Print Friendly, PDF & Email