Krummi preemia Andres Paasile (FOTOD) (8)

PALJU ÕNNE: Kuulsa Leisi mehe Hendrik Krummi nimelise preemia tänavust laureaati Andres Paasi õnnitleb Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima. Foto: Tambet Allik

PALJU ÕNNE: Kuulsa Leisi mehe Hendrik Krummi nimelise preemia tänavust laureaati Andres Paasi õnnitleb Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima. Foto: Tambet Allik

Maakonna kultuuriaasta pidulikul lõpetamisel kuulutati Hendrik Krummi nimelise preemia laureaadiks Kuressaare kammermuusikapäevade korraldaja ja kunstiline juht Andres Paas, Saaremaa Kultuuripärli preemia pälvis aga Saaremaa muuseumi vanemteadur Maret Soorsk.

“1995. aastal käivitatud festival on jätkusuutlik ja arenenud kõrgetasemeliseks rahvusvaheliseks kammermuusikafestivaliks,” tõdes eile Kuressaare kultuurikeskuses toimunud pidulikul koosviibimisel Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi esimees Tõnis Kipper, kelle sõnul on festival toonud Saaremaale palju kõrgetasemelisi muusikuid maailma erinevaist paigust. Festivali kontsertidel on kõlanud paljude kammermuusika tähtteoste Eesti esmaettekanded.”

“Kuna sain tunnustuse festivali korraldamise eest, tahan tänada neid armsaid ja tublisid inimesi, kes on kahekümne aasta jooksul aidanud seda festivali ühel või teisel moel korraldada,” ütles oma tänukõnes vastne laureaat Andres Paas ise. Nimeliselt tõstis Paas abistajate seast esile Tiiu Villsaart. “Temaga koos me 1995. aastal sellele traditsioonile ju aluse panime.”

Tänavust Kultuuripärli, 1985. aastast Saaremaa muuseumis peavarahoidja ja teadurina tegutsenud Maret Soorski tõsteti esile tema töö eest. Soorsk on korraldanud Ungari etnograafiamuuseumi näituse “Korraks koju”, koostanud raamatu “Saare maakonna rahvarõivas” ja fotoalbumid “Tervitusi Kuressaarest” ja “Vana Saaremaa. Ehitised ja inimesed”.

“Pean tunnistama, et mõnikord annab ka meeldivat üllatust läbi ja üle elada,” lausus Soorsk liigutatult pärast preemia kättesaamist.

Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi aastapreemiaid anti seekord välja kuus. Pärimuskultuuri hoidmise ja propageerimise eest tunnustati rahvapillide valmistajat Mart Aardamit, vanamuusika propageerimise eest Kuressaare muusikakooli õpetajat ja ansambli Rondo juhendajat, Ajatu Muusika festivali kunstilist juhti Tiiu Maripuud. Avo Levisto sai preemia suure panuse eest puuetega inimeste kultuuri ja spordi edendamisse. Levisto on 15 aasta jooksul olnud puuetega inimeste kultuuri- ja spordiürituste peakorraldaja ja läbiviija.

Kuressaare linnateatri direktori asetäitja loomealal Aarne Mägi pälvis preemia lastele suunatud teatritegevuse eest. Aastail 2007–2014 on Mägi Kuressaare linnateatrile kirjutanud ja seal lavale toonud kuus lastenäidendit.

Aastapreemia silmapaistva töö eest koorimuusika ja meestelaulu arendamisel sai muusikaõpetaja ja dirigent Mari Ausmees, kelle juhatusel tegutseb viis muusikakollektiivi. Ausmees on ka Saaremaa meeskoori SÜM peadirigent.

Preemia loometegevuse ja käsitöö väärtustamise eest kuulub mitteametlikule sõbralikule lapitööhuviliste ühendusele Lapimoorid. 2001. aastast koos käivad Lapimoorid on alates 2003. aastast teinud igal aastal oma lapitööesemetest Kuressaare kultuurikeskuses näituse.

Kultuurkapitali auhinnad jagatud, oli aeg rahvakultuuri kolleegipreemia üleandmiseks. “Ma laulaksin, kui tohiksin,” alustasid lava ette kogunenud “kultuurnikud” oma traditsioonilist regilaulu. “Arva, arva, kes on mudsu?” Tänavu kõlas laulu lõpus Salme valla kultuurijuhi Maire Sillavee nimi.

Eilsel pidulikul pärastlõunal esitleti ka uut kultuuri- ja spordikalendrit, kus kirjas 2015. aasta sündmused ja tähtpäevad.

“Tänavuse kaanepildi nimi on “Lõimumine” ja nii-öelda kaanepoiss meie uus Lääne-Saare vald,” ütles Saare maavalitsuse kultuurinõunik Valve Heiberg.

Lisaks sellele, et Kaarma, Kärla ja Lümanda valla asemel on kalendris esindatud ühendvald, on varasemast erinev ka see, et maakonna kaardi asemel leiab uuest kalendrist hoopis kultuuritöötajate grupipildid.

Kalender, mis on kultuuri- ja spordiinimestele ka töövahend, valmis maavalitsuse ja rahvakultuurikeskuse koostöös Saare maakonna omavalitsuste kultuuri-, raamatukogu-, muuseumi- ja sporditöötajatega, maakonna spordiorganisatsioonidega.

Kalendri tiraaž on 2000.

Print Friendly, PDF & Email