Talunik tahab jahimeestelt hüvitist (Täismahus) (27)

JAMA MAJAS: Põllumees Aare Aljase sõnul jahiseadus praegusel kujul ei toimi. Foto: Sander Ilvest

JAMA MAJAS: Põllumees Aare Aljase sõnul jahiseadus praegusel kujul ei toimi. Foto: Sander Ilvest

Suurulukite kahjustuste tõttu odrapõllul kümneid tonne vilja kaotanud Orissaare talunik Aare Aljas soovib uuele jahiseadusele toetudes esimese saarlasena jahiseltsilt ulukikahjustuse eest hüvitist, kuid jahimehed ei taha rahapuudusele viidates hüvitist maksta.

Kavandi küla Tüütsi talu peremees Aare Aljas rääkis, et suve lõpus ja sügise alguses sõid ja trampisid metssead ja hirved tema 36 hektari suurusel odrapõllul ära üle poole saagist. Seetõttu läks kaotsi rohkem kui 50 tonni vilja ja tekitati 7836 euro suurune kahju. Kuna maaomanikul ja jahiseltsil puudub kahjude hüvitamise leping, läheb kahju hüvitamisele teatise alusel. Sellisel juhul peab jahiselts hüvitama talunikule kahju hektari kohta kuni 100 eurot, mis praegusel juhul teeb 3600 eurot.

Ehkki Aare Aljas esitas jahiseltsile taotluse 3600 euro hüvitamiseks juba paar kuud tagasi, pole selts kahjusid ikka veel kinni maksnud ning jahiseltsi juht Priit Trei on andnud teada, et seltsil puudub raha nõutud summa maksmiseks. Juba varem oli jahiseltsi esindaja jätnud kohale tulemata kahjude hindamisele, kuigi seadus peab kahjude hindamisel vajalikuks ka jahimeeste kohalolu.

Aare Aljas ütles, et iga hinna eest ta hüvitist välja nõudma ei hakka ega keelusta ka jahti oma maadel, sest uus seadus kehtib esimest aastat ja eks kõigil ole veel õppimisaeg. “Ma ei taha jahimeestega riidu minna,” lausus talunik, kes kõigile vaatamata loodab, et jahiselts talle kahju siiski hüvitab.

Pärsama jahiseltsi esimees Priit Trei ei soovinud Tüütsi talule ulukikahjude hüvitamise teemat eile kommenteerida. “Meil on Aarega vaja veel läbi rääkida ning praegu ei ole midagi öelda, meil on asjad pooleli,” sõnas ta.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et loodetavasti Pärsama jahiselts siiski hüvitab talunikule kahju. “Minu soovitus on, et maaomanikul tuleb minna jahiseltsi juurde ja jõuda mingile kokkuleppele mingi summa ulatuses ning jahiselts peaks ka vastu tulema sellele maaomanikule, kelle maa peal ta jahil käib,” rääkis jahindusnõunik.

Tõnu Traks viitas, et jahipiirkonnad antakse välja vabatahtlikul alusel meestele, kel on jahikirg ja kes vabatahtlikult tahavad jahil käia. “Kui mehed ütlevad, et nad ei suuda vastutada, siis palun andku see jahipiirkond käest ära, järjekord on ukse taga,” sõnas jahindusnõunik. “Jahimehed ajavad kogu aeg mingit oma mantrat, kuidas nemad ei suuda ja kuidas nemad ei saa, aga jahipidamine ei ole üldse mingisugune kohustus.”

Traksi sõnul pole hüvitamisest keeldumise põhjendamine rahapuudusega korrektne. “Sellele oleks pidanud mõtlema siis, kui kevadel teatis tuli, et sul ei ole sügisel raha võtta,” lausus jahindusnõunik. “Kui jahimehed räägivad sellest, et põldu ei ole võimalik kaitsta, siis lasku sigu talvel poole vähemaks, neid on ju Saaremaal üle mõistuse palju ja selles küsimus ongi.”

Jahindusnõuniku sõnul tekivad vastuolud maaomanikega sellest, et üks seltskond peab metsa oma loomalaudaks ega taha arvestada, et mets kuulub samal ajal veel kellelegi teisele.

Ka Aare Aljas leidis, et Saaremaal on loomi metsas liiga palju ja maaomaniku poolt vaadatuna oleks lahendus see, kui loomi rohkem lastaks. “Ega siis sead kahjusta mul ainult teravilja, nad kahjustavad ka rohukamarat ja selle taastamine ei ole üldse odav lõbu.”

Tõnu Traksi sõnul peaksid maaomanikud mitte piirduma teatisega ja kahjude osalise kompenseerimisega, vaid esimese asjana tuleks siiski proovida jahimeestega leping sõlmida. “Kogu jahiseaduse mõte on see, et maaomanik ja tema maal jahti pidav jahimees lepiksid kokku, kuidas seal jahipidamine toimub ning mis on jahimehe ja mis on maaomaniku kohustus,” rääkis Traks.

Aare Aljase sõnul ei hakanud ta lepingu sõlmimist nõudma, kuna siiani on suhted jahimeestega olnud usalduslikud. Nüüd, kui jahimehed polnud valmis kahju isegi osaliselt hüvitama, ei näe Aljas põhjust, miks peaksid nad lepingus nõustuma kahjude täieliku hüvitamisega. Kujunenud olukorrale viidates lausus Aljas, et kahjude hüvitamise osas jahiseadus oma praegusel kujul ei toimi. “Minu meelest tuleks kahjude hüvitamiseks luua fond, mis toimiks nagu autode puhul sundkindlustus ja kuhu maksvad sisse nii riik, jahimehed kui ka põllumehed,” pakkus ta.

Saaremaa jahindusnõukogu liige, Valjala valla viljakasvataja Jaan Sink ütles, et säärane olukord, kus jahiselts ei suuda maaomanikuga suhelda ja oma esindajat kahjude hindamisele kohale saata, näitab, et Pärsama jahiselts on haldussuutmatu. “On ju peale seltsi Soomes tööl käiva esimehe olemas ka teised juhatuse liikmed, kes ka seltsi tegevuse eest vastutavad,” viitas Sink seltsi üleüldisele soovimatusele kahjunõudega tegeleda.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave ütles, et ehkki neil ulukikahjustusi on, RMK praegu jahimeestele kahjunõuet veel ei esitata. “Selleks, et kahjunõuet esitada, peab olema päris hulk tingimusi täidetud,” osutas Trave. “Isegi kui meil mänd ära süüakse, aga alal on piisavalt kaske, siis me ei hakka nõuet esitama.”

Ka peab kahjustus olema tekkinud pärast lepingute sõlmimist, kuid sellest on veel liiga vähe aega möödas, rääkis Trave. “Kui need kultuurid, mis me kevadel istutasime, paari aasta jooksul ulukite poolt ära süüakse, siis võivad ka meil tekkida kahjunõuded,” lausus ta.

Tõnu Traks ütles, et kuna maaomanike ja jahiseltside vahelised lepingud ja hüvitamine on kahe osapoole omavaheline asi, siis puudub keskkonnaministeeriumil igasugune statistika selle kohta, kas ja kui palju on jahiseltsid maaomanikele uue jahiseaduse alusel hüvitist maksnud.

Print Friendly, PDF & Email