JAMA MAJAS: Põllumees Aare Aljase sõnul jahiseadus praegusel kujul ei toimi. Foto: Sander Ilvest
Suurulukite kahjustuste tõttu odrapõllul kümneid tonne vilja kaotanud Orissaare talunik Aare Aljas soovib uuele jahiseadusele toetudes esimese saarlasena jahiseltsilt ulukikahjustuse eest hüvitist, kuid jahimehed ei taha rahapuudusele viidates hüvitist maksta.
Kavandi küla Tüütsi talu peremees Aare Aljas rääkis, et suve lõpus ja sügise alguses sõid ja trampisid metssead ja hirved tema 36 hektari suurusel odrapõllul ära üle poole saagist. Seetõttu läks kaotsi rohkem kui 50 tonni vilja ja tekitati 7836 euro suurune kahju. Kuna maaomanikul ja jahiseltsil puudub kahjude hüvitamise leping, läheb kahju hüvitamisele teatise alusel. Sellisel juhul peab jahiselts hüvitama talunikule kahju hektari kohta kuni 100 eurot, mis praegusel juhul teeb 3600 eurot.
Ehkki Aare Aljas esitas jahiseltsile taotluse 3600 euro hüvitamiseks juba paar kuud tagasi, pole selts kahjusid ikka veel kinni maksnud ning jahiseltsi juht Priit Trei on andnud teada, et seltsil puudub raha nõutud summa maksmiseks. Juba varem oli jahiseltsi esindaja jätnud kohale tulemata kahjude hindamisele, kuigi seadus peab kahjude hindamisel vajalikuks ka jahimeeste kohalolu.
Aare Aljas ütles, et iga hinna eest ta hüvitist välja nõudma ei hakka ega keelusta ka jahti oma maadel, sest uus seadus kehtib esimest aastat ja eks kõigil ole veel õppimisaeg. “Ma ei taha jahimeestega riidu minna,” lausus talunik, kes kõigile vaatamata loodab, et jahiselts talle kahju siiski hüvitab.
Pärsama jahiseltsi esimees Priit Trei ei soovinud Tüütsi talule ulukikahjude hüvitamise teemat eile kommenteerida. “Meil on Aarega vaja veel läbi rääkida ning praegu ei ole midagi öelda, meil on asjad pooleli,” sõnas ta.
Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et loodetavasti Pärsama jahiselts siiski hüvitab talunikule kahju. “Minu soovitus on, et maaomanikul tuleb minna jahiseltsi juurde ja jõuda mingile kokkuleppele mingi summa ulatuses ning jahiselts peaks ka vastu tulema sellele maaomanikule, kelle maa peal ta jahil käib,” rääkis jahindusnõunik.
Tõnu Traks viitas, et jahipiirkonnad antakse välja vabatahtlikul alusel meestele, kel on jahikirg ja kes vabatahtlikult tahavad jahil käia. “Kui mehed ütlevad, et nad ei suuda vastutada, siis palun andku see jahipiirkond käest ära, järjekord on ukse taga,” sõnas jahindusnõunik. “Jahimehed ajavad kogu aeg mingit oma mantrat, kuidas nemad ei suuda ja kuidas nemad ei saa, aga jahipidamine ei ole üldse mingisugune kohustus.”
Traksi sõnul pole hüvitamisest keeldumise põhjendamine rahapuudusega korrektne. “Sellele oleks pidanud mõtlema siis, kui kevadel teatis tuli, et sul ei ole sügisel raha võtta,” lausus jahindusnõunik. “Kui jahimehed räägivad sellest, et põldu ei ole võimalik kaitsta, siis lasku sigu talvel poole vähemaks, neid on ju Saaremaal üle mõistuse palju ja selles küsimus ongi.”
Jahindusnõuniku sõnul tekivad vastuolud maaomanikega sellest, et üks seltskond peab metsa oma loomalaudaks ega taha arvestada, et mets kuulub samal ajal veel kellelegi teisele.
Ka Aare Aljas leidis, et Saaremaal on loomi metsas liiga palju ja maaomaniku poolt vaadatuna oleks lahendus see, kui loomi rohkem lastaks. “Ega siis sead kahjusta mul ainult teravilja, nad kahjustavad ka rohukamarat ja selle taastamine ei ole üldse odav lõbu.”
Tõnu Traksi sõnul peaksid maaomanikud mitte piirduma teatisega ja kahjude osalise kompenseerimisega, vaid esimese asjana tuleks siiski proovida jahimeestega leping sõlmida. “Kogu jahiseaduse mõte on see, et maaomanik ja tema maal jahti pidav jahimees lepiksid kokku, kuidas seal jahipidamine toimub ning mis on jahimehe ja mis on maaomaniku kohustus,” rääkis Traks.
Aare Aljase sõnul ei hakanud ta lepingu sõlmimist nõudma, kuna siiani on suhted jahimeestega olnud usalduslikud. Nüüd, kui jahimehed polnud valmis kahju isegi osaliselt hüvitama, ei näe Aljas põhjust, miks peaksid nad lepingus nõustuma kahjude täieliku hüvitamisega. Kujunenud olukorrale viidates lausus Aljas, et kahjude hüvitamise osas jahiseadus oma praegusel kujul ei toimi. “Minu meelest tuleks kahjude hüvitamiseks luua fond, mis toimiks nagu autode puhul sundkindlustus ja kuhu maksvad sisse nii riik, jahimehed kui ka põllumehed,” pakkus ta.
Saaremaa jahindusnõukogu liige, Valjala valla viljakasvataja Jaan Sink ütles, et säärane olukord, kus jahiselts ei suuda maaomanikuga suhelda ja oma esindajat kahjude hindamisele kohale saata, näitab, et Pärsama jahiselts on haldussuutmatu. “On ju peale seltsi Soomes tööl käiva esimehe olemas ka teised juhatuse liikmed, kes ka seltsi tegevuse eest vastutavad,” viitas Sink seltsi üleüldisele soovimatusele kahjunõudega tegeleda.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave ütles, et ehkki neil ulukikahjustusi on, RMK praegu jahimeestele kahjunõuet veel ei esitata. “Selleks, et kahjunõuet esitada, peab olema päris hulk tingimusi täidetud,” osutas Trave. “Isegi kui meil mänd ära süüakse, aga alal on piisavalt kaske, siis me ei hakka nõuet esitama.”
Ka peab kahjustus olema tekkinud pärast lepingute sõlmimist, kuid sellest on veel liiga vähe aega möödas, rääkis Trave. “Kui need kultuurid, mis me kevadel istutasime, paari aasta jooksul ulukite poolt ära süüakse, siis võivad ka meil tekkida kahjunõuded,” lausus ta.
Tõnu Traks ütles, et kuna maaomanike ja jahiseltside vahelised lepingud ja hüvitamine on kahe osapoole omavaheline asi, siis puudub keskkonnaministeeriumil igasugune statistika selle kohta, kas ja kui palju on jahiseltsid maaomanikele uue jahiseaduse alusel hüvitist maksnud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kuule herra Aljas,soa oled ikka päris luoll.
Tubli Aare!Oleks juba ammu aeg seda jahinduses lokkavat kolhoosikorda muutma hakata.Riik ainult suunab ja nõuab,maaomanik ja jahimees vastutagu ja leppigu omavahel kokku.Siis on loom jahimehe oma kui ta talumehe põllul sööb,aga kui talumees ta maha laseb siis on ta kohe riigi oma,trahvid peal.Riik hakaku vastutama,või astugu sealt vahelt välja,las maaomanik ja jahimees otsustavad ise kui palju loomi lasta ja kumb kummale maksab.
Maa- ja metsaomanikud peaksid ühinema ning selle kaasusega Riigikohtusse välja minema. Riigikohtule esitatav küsimus võiks olla lihtne: “Kelle omad on metsloomad ja kes peaks nende poolt tekitatud kahju hüvitama?” Vaatamata uuele Jahiseadusele on vastutus tänasel päeval nagu kuum kartul, mida loobitakse käest kätte. Riiki ning jahimehi seob ühine ärihuvi. Ääretult mugav. Ei kusagilt sülle kukkunud loomakari (metsloomad) uitab vabalt eramaadel ringi. Riik müüb jahimeestele nende karjatamise ja realiseerimise õigust. Kolmas osapool, kellele kuuluvatel maadel kari paljuneb ning toitub peaksid vaikides taluma kahe esimese osapoole loomakasvatusliku tegevust. Riigikohtu poolt saaks tulla kolm lahendit: 1. Metsloomad on Eesti Vabariigi omand s.t nende olemasolu ja tegevuse eest vastutab riik; 2. Metsloomad kuuluvad jahimeestele s.t Jahiseltsidele (???) Vastutavad ja kahjud korvavad jahimehed s.t Jahiseltsid; 3. Metsloomad kuuluvad maaomanikule, kelle maal nad elavad. Sellisel juhul kahjusid ei korvata, sest maaomanikul on õigus tema maadel elavate loomade arvukust ise reguleerida. Praegune Jahiseadus on tobe kompromiss, täielik surnult sündinud vasikas. Seal on iga hinna eest püütud säilitada riigi ja jahimeeste võimalust metsloomadega äritsemiseks. Seega võib arvata, et probleemid alles algavad. Ei saa nii olla, et omanik on oma omandil sõltuv kõrvaliste isikute ja rahapuuduses vaevleva riigi ärihuvidest.
Aare ei ole loll,loll on see, kes arvab nõukajahinduse jätkumist!
Palju õnne-jahti saavadk pidada edaspidi ärimehed, kes kõik maa kokku on ostnud- Pria taob veel toetusi ka peale. Põllu tootlikus null ja asi jokk- edendame elu maal ja tõstame raha ühest taskust teise- tihtipeale on pumba juures ühed ja samad sellid
Asjal võiks olla hoopis niisugune käik. Jaht on tegelikult suures plaanis vabatahtlik hobi ja väga raske on vabatahlikele st. jahimeestele peale panna koormisi ning sundida neid tegema tööd, mis ületab vabatahtlikkuse mõõdu. Põllumajandus on äri st. seotud riskiga. On ju loomulik, et enda vara valvamiseks palkame vajadusel turvafirma või paigaldame kaamerad. Sama peaks toimuma ka põllumajanduses.Tuleb leppida kokku konkreetne tegevus ja selle eest makstav tasu. Olen kindel, et igast jahiseltsist leiab inimesi, kes on nõus palga eest valmama vajadusel nii öösel kui päeval. Kui hetkel oli oletatav kahju 7600 eurot, aga makstes sealt näiteks 2000 eurot palgaks oleks kasu olnud ikkagi 5600 eurot. Saage aru põllu valvamine ei ole hobi vaid konkreetne töö ja selle eest tuleb maksta. Tehes selleks ka vajalikud eeltööd näiteks puhastada perimeeteer ehk siis üks kombaini laius võiks ümber põllu olla puhast maad, paigaldatud valgustus,kõrgistmed ja vajadusel isegi helisüsteemid. Keskkonnaministeeriumi ametniku soovitus on ka naljakas. Igasugu ametnikke võiks poole vähem olla, neid on nagunii üle mõistuse palju.
Jahti saavad pidada ka mitteärimehed kui “ei söö” ise kõiki lastud loomi ära vaid realiseerivad rahaks ja tekitavad selliste juhtumite hüvitamiseks solidaarselt reservfondi.
Kõik sõltub seltsi juhatuse otsustest ning meeste tahtest
Juba 4 aastat hoian aastaringselt oma elamumaal elektrikarjust, et sigade eest oma maalapikest kaitsta ja aina maksan elektri eest. Sigade vähenemist pole aga kuskilt näha, selline tunne, et neid sigib aina juurde!
Jahimehed ilmuvad siis välja kui algab sügisel põtrade ja hirvede jahiaeg, sead, kährikud ja rebased on nagu looduskaitse all, nendega peab maaomanik ise hakkama saama!
Miks neid sigu ei lasta, kas asi on viitsimises, või on lihakehad pilgeni liha täis ja keldririiulid konservidest lookas.
Poome need seni hobi korras vabatahtlikud põldude valvurid-kaitsjad üles ja kelle käest siis küsite raha.Kirjatükist ei selgu,kas Pärsamal on etteantud limiidid täidetud.Hirvejaht algab esimesel septembril,seni võib neid põllust vaid vitsaga ära ajada.Vitsaõigus on ka põllupidajal.Eks neid nn nüansse on veel omajagu.
Tubli Alex, mõistlik jutt.
Ja siis on veel sookured ja lagled. Ennast paneb ka vahest imestama, et sügisel midagi kombaini koguneb.
mina maamehena ehitan piirdeid sigade,hirvede, mäkrade rebaste huntide ja kurat teab kelle kaitseks ,samas pean ma piirama ka oma loomade liikumisvabadust.jahimehega vesteldes küsitakse vastu ,et mis kell ja kust kandist sead külla tulevad.sõidab jahimees oma uhke dziibiga kokkulepitud ajal külast läbi ja autost väljumata tuvastab ,etsiga jätnud kohtumisele tulemata.järelikult külamees jahionule valetanud ja tulemuseks tühisõit linnast maale ja tagasi mis teeb jahipidamise kulukaks.külamees istub aga omaehitatud piirdeaedade vahel edasi ja vaatab nagu aborigeen dziipide paraadi.SEE ON REAALNE MAAELU.
Sa oled siis nagu loomaia direktor ju. Väärikas amet. Hoia seda ja ühtlasi hoolitse ka lammaste eest.
Tekkinud veel probleem, et suured piirkonnad koduloomi, aedu täis pikitud ja kuidas see jahimees seal siis jahti peab. Võimatu kui paljuski seajaht ja arvukuse reguleerimine võimalik just aju ja koerajahiga. Eks jahimeestel tasub ka tõsiselt mõelda, kas äkki targem mõned põllud rendisummadega üle maksta maaomanikele mis ohustatud piirkonnas asuvad ja hoopis lihsam probleemide suhtes. Tean et tehakse juba selliseid plaane ja tõsiselt.
Kummaline tõesti, et mõned loomakasvatajad on endile laudad ehitanud ja karjatavad neid aedikutes ning kasvatavad neile põldudel talvesööta.
Sina vead, aga metsa tonnide viisi oma sigadele nuuma.
Metsas peab loomi olema, muidu pole see õige mets, aga sellisel hulgal loomade pidamine metsades tuleb lõpetada!
Kodanik Olev Aidal on ka 2 viimast aastat oder kas metssigade või siis viimases hädas Etioopia sookurgede püherdada olnud. No ei saa seemetki kätte. Põhust võib samuti unistada. Eks ole nende loomadega nii, et meie kasvatame siin metssigu soome jahituristidele, sookurgi nälgivatele etiooplastele ja terve päeva lagletapu orgiat tegevatele taanlastele.
Olev Ait
EIP
nüüd siis häda selles ,et koduloomi palju ja metsloomde eest kaitsmiseks aedu palju ehitatud .kas jahionud ei pääse dziipidega seakarja keskele et otse autost pauku teha.minule ei valmista erilist raskust oma karjamaadel läheneda seakarjale loetud meetrite kaugusele ,agaJALGSI ja arvestades ümbritsevaid olusid.üks endast lugupidav jahimees saaks ju ka samamoodi käituda,eelduseks ainult see ,et ta teab mida ta teeb ja tahab saavutada.millegipärast mõnes jahisektsioonis pole selliseid mehi nähtud.dziibid vuravad edasi-tagasi,kui litsimaja liftid,aga sigade arv ainult kasvab.
kuradi pärast on põllumehel kohustus sööta temale mittekuuluvaid loomi?! Kui see pole ebamõistlik kohustus, siis mis see on? Kui riik on võtnud nõuks iga hinnaga oma niiöelda ressurssi sellisel kujul paljundada, tuleb ka riigil põllu- aga ka metsameestele sellise koguse talumise eest maksta. Nii lihtne see ongi. Mis põllu valvamisse puutub, siis kas näiteks jahimehed ise talumehe poole üldse kunagi pöördunud on sooviga põldu valvata? Ilmselgelt mitte. Seega vaadake peeglisse! No kui odrast laskmine ka nii raske on, mis te nisus peale hakkate? Või metsas. Mees teeb teile elu niigi kergeks, tänuks saab sõimu. Jahimehed my ass!!! Ilmekas näide suutmatusest suhelda, rääkimata majandamisest.
kui põllumajandus on riskiga seotud äri,siis kuidas sa suhtud olukorda kus põllumehe 100-pealine loomakari tuleb ja sööb ning situb ühe päeva sinu rajatud golfiväljakul ja seda kõike ainult sellepärast,et metsloomad lõhkusid ära koduloomi piiranud aia?
Kuule Mille, mille jaoks peaksid jahimehed paluma minema talumehelt kas nad võivad põldu valvata- hallo!
Kelle huvi on põllul olev vili?
Ära Alex hakka siin jahuma vabatahtlikust hobist!Ulukivaru on resurss,riigi oma ent ta ei taha seda hallata!Pakkus välja, kes tahab? Jahiseltsid KÕIK TAHTSID.Vaid kümneka eest aastas saate seda ressurssi kasutada, ent kohustused ,mis kaasas käivad, kipuvad ununema.Pigem peate seltsi liikmeid valides neile näkku vaatama, kes võtta, kes jätta.
Toon paralleeli-vabatahtlik pääste,samuti merepääste.Nende tublide meeste “hobi” on veel raskem,hüvitis minimaalne,tasuks vaid tänusõnad ja higine särk!
vahest põllumees on ka huvitatud valvamise eest maksma? Oled sa ise selle vastu huvi tundnud või seda varianti välja pakkunud? Koostöö on edu võti.
kõlab küünilisi soovitusi, et põllumees tehku enda vara kaitseks põllule aed ümber?!? Peamiselt tuleb neid just (linnameestest) jahimeeste suust. Mis sellest lõpuks välja tuleb, kui juba praegu aedu palju ja jahti pidada võimatu.
vastutab põllumehest loomaomanik.
Kuulu järgi esitati kevadel selles piirkonnas vaid !!!kaks!!! kahjude ennetuse teatist. Kas tõesti olid kainemad-adekvaatsemad jäägrid selle teise (oluliselt mõjuvõimsama tegelase) põlde kaitsmas?????
Ma tean et paljudel aktiivsetel jahimeestel ei lubatagi kaia palju tahaks
Tervist olev ait, huvitav kokkusattumus, ise ka 30nene s6rvest p2rit poiss voi mees. Kooli aegu kuulsin lugusid kuda yks poiss koolis olla vastanud 6petaja kysimusele mis on sinu nimi, seepeale poiss vastanud “olevait”. Pidasin seda lugu nigu niisama vanarahva looks, aga tuleb v2lja et siuke mees t2iesti olemas, ja ilmselt lugugi t6si jutt! sorry et jutt kaldus kyll teemast k6rvale