Möödunud reedel esitles Tallinna Sadam Saaremaa inspiratsioonikonverentsil osalenutele 2016. aastal liinile tulevaid parvlaevu, mille mahutavus on siiski väiksem kui praegustel laevadel. Saarte Hääl küsis erinevate valdkondade esindajailt, mida nemad praamiliikluse tulevikust arvavad.
Andi Saagpakk, Saaremaa Piimatööstuse juht:
Numbrid näitavad, et praamid mahutavad vähem ja kui need mahutavad vähem, siis võib probleeme tekkida. Süvitsi ma seda laevade-asja uurinud siiski ei ole.
Ettevõtja ja tarbija seisukohalt loodan aga siiralt, et praamide väiksem mahutavus meie ettevõtet ei mõjuta. Loomulikult – mis on väiksem, see on väiksem. Teatud momentidel ei pruugi kõik soovijad praami peale mahtuda. Ise ma ei ole küll selle ala spetsialist, aga see, kui on väiksemad laevad, eeldab, et neid peaks käima poole tihedamini.
Praeguse praamiliikluse korraldusega olen väga rahul – nii ettevõtja kui ka reisijana. Sügise poole on tahetud seda reiside arvu natuke suurendada, aga ei ole saadud. See nii määrav ei olegi, kui oskad vähegi arvestada ja broneerida.
Angela Nairis, SA Saaremaa Turism juhatuse liige:
See, kuidas uus vedaja laevaliikluse korraldamisega hakkama saab, on praegu igal juhul puhas spekulatsioon. Me ju ei tea seda.
Mida ma ei mõista, on see, et kui meil on täna korralikud laevad, mille kvaliteediga on rahul nii kogukond kui ka riik, miks on tekitatud olukord, kus ei saa kasutada olemasolevaid laevu?
Miks peab jälle uued ehitama ja raha maksma? Samas juba ette teades, et need uued laevad on väiksemad.
Kui veoautosid ja rekkasid mahub peale vähem kui praegustele laevadele ja kogu meie ettevõtlus sõltub üleveost, tekib kindlasti hetki, kus autosid hakkab laevast maha jääma.
Seetõttu tekib oht, et teatud perioodidel võivad tekkida järjekorrad. Jah, ka täna on vahel suurürituste ajal tunni-kahe pikkused järjekorrad, aga see ei ole ju midagi, võrreldes nelja- või viietunnise „sabaga“.
Esimene selline olukord võib tekkida kohe, kui uued laevad on liinile tulnud, oktoobris 2016, mil toimub Saaremaa ralli.
Arvan, et esitlusel ei saanud me asjast sada protsenti õiget pilti.
Palju küsida ja arutleda seal ei saanud, samuti ei saanud kõiki vastuseid. Tallinna Sadama esindajad ju tunnistasid, et ega nad ju kõike ei tea ega oskagi täna kõigile küsimustele vastata.
Iga liini puhul on oma iseärasused, millega nad kursis ei ole, samuti ei tea nad siinse kogukonna murekohti.
Kui rääkisime sellest, et suvekuudel võivad teatud ajal tekkida pikad järjekorrad, vastasid nad seepeale, et siis saab korraldada lisareisid.
Meie siin oleme juba paar aastat võidelnud selle nimel, et oktoobri lõpuni oleks tihendatud graafik, mitte talvegraafik. Seega küsin: kust see raha lisareiside jaoks tuleb ja kas on ikka kindel, et riik selle annab? Praegu Tallinna Sadam seda ju ei tea.
Mina näen, et viimane aeg on korraldada tõsine arutelu. Ümarlaud, kus oleks kohal ministeeriumi ja Tallinna Sadama esindajad ning kohalikud ettevõtjad. Et saaksime kõik olulised nüansid ette teada.
Robert Pajussaar, OÜ Kalla Mööbel tegevdirektor, Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige:
Kasutame praame pidevalt, kuna laseme oma toodangu mandrile viia. Muidugi on meil tuleviku osas mure – praegu asi toimib, aga uued laevad mahutavad ju vähem.
Meil sõidab neli paigaldusautot esmaspäeval-teisipäeval mandrile ja tulevad reedel tagasi. Kui nüüd hakkab jälle see kunagine tsirkus peale, et me ei saa näiteks reedeti laevale ja inimesed ei pääse koju – selline olukord paneb ju muretsema.
Leian, et just praegu on aeg probleemidele tähelepanu juhtida ja Saaremaa Ettevõtjate Liit on seda ka teinud.
Usun, et Ettevõtjate Liit on tubli organisatsioon dialoogi pidama, oma seisukohti selgitama ja kaitsma. Tegelikult saab täna veel olukorda parandada, kui meie soovidega arvestatakse.
Tullio Liblik, OÜ Saarte Investeering juhatuse liige:
Minu soov oleks kindlasti, et saarlased edasi seda liini opereeriksid. Minu meelest oli Tallinna Sadama esindaja jutt reedesel konverentsil suhteliselt ebalev. Seetõttu ootan põnevusega, millised arengud käivituvad. Praegu on peamine küsimus transpordimahtudes.
Kõige olulisem on ikkagi see, et saarlased ei kannataks. Iga järgmine areng peaks ju saarlaste ja Saaremaa ettevõtete olukorda parandama, mitte vastupidi.
Mida tulevik toob, ma prognoosida ei oska, sest see valdkond pole päris see, mida ma tunnen.
Kui uued laevad nii palju ei mahuta, on lahendus see, et laevad sõidavad sagedamini. Siin on küsimus aga rahas.
Ise olen üsna sagedane üle väina reisija. Praegu võin öelda küll, et tänane olukord rahuldab mind ja väga paljusid Saaremaa ettevõtjaid täielikult.
Andres Jalakas, Leisi vallavalitsuse arendusspetsialist:
Minule jäi Tallinna Sadama esindaja Allan Kiili esinemisest üsna hea mulje. Tõsi, uued laevad mahutavad vähem.
Ma ei usu aga, et riik teist korda ämbrisse astuda tahab – Elroniga ei ole ju lood kõige paremad.
Kui aga nüüd laevaühendusega juhtub sama, siis jätab see riigist kehva mulje. Olen siiski seda meelt, et ega me ühenduseta jää. Küllap on Tallinna Sadam võimekas firma ja välja rabeleb.
Usun, et elu Saaremaal seisma ei jää.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
küsimus? Uued laevad tulevad ja need, kel mure, kas ikka mahub ülesõidule, pangu juba täna seljad kokku. Telligu slk-st üleveoteenus, nendel laevade prahtimislepingud aastani 2026. Kuna riik lõhub monopoolse üleveolepingu, on tulevikus võimalus eraviisiliselt eraomanduses laevadega saartele ja mandrile sõita.
Mida arvavad asjast hiidlased?
NÖÖBIST KINNI 24 jaan 2014 Hiiu Leht
Milline on Hiiu maavanema seisukoht minister Juhan Partsi otsuse suhtes, et parvlaevad tuleb osta riigi omandisse?
Vastab Hiiu maavanem Riho Rahuoja: “Praegu on maavalitsuse ja Väinamere Liinide vaheline koostöö väga hea ning ilmselt suur osa hiidlasi ka teenusega rahul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsus hankida riigile laevad ja kuulutada hange operaatori leidmiseks tuleneb 2011. aastal läbi viidud uuringust “Ühistranspordi korraldus Hiiumaa laevaühendustes”. Nimetatud uuringus väidetakse, et juhul, kui riik on laevade omanik, võib sääst olla kuni 9 miljonit eurot aastas. Kui muudatus annab tõesti sellise kokkuhoiu ja osa sellest rahast saab suunata laevagraafiku tihendamiseks, siis tuleb seda otsust igati toetada.”
Küsis Harda Roosna
Hiiu leht, 20 juuni 2014
AINULT ÜKS KÜSIMUS
Mida arvate sellest, et järgmise parvlaevaveolepingu võib taas saada Vjatšeslav Leedo laevafirma?
Hiiu maavanem Riho Rahuoja: Praegu on hiidlastel põhjust praamiliiklusega üldjoontes rahul olla, paremaks saab muuta
veel teise uue praami tulek liinile. Väinamere Liinid on praamiliinide opereerimisega hästi hakkama saanud ja pakuvad
kaasaegset kvaliteetset teenust. Kui praamide kuulumine riigile aitaks avalikku raha kokku hoida, siis on väga kahju sellest
50–60 miljonist eurost, mida järgneva kümne aasta jooksul saaks kasutada mandri ja saarte vahelise ühenduse arendamiseks,
Hiiumaa puhul näiteks graafiku tihendamiseks ja ülesõidukiiruse tõstmiseks. Otsus kuulutada välja hange praame omava
operaatori leidmiseks on poliitiline ja ilmselt mitte ametnike poolt soovitatud. Ministri kohustus ongi teha poliitilisi
otsuseid ja võtta endale vastutus avalike teenuste toimimise eest. Loodan, et minister omas otsuse tegemiseks kogu
informatsiooni võimalustest ja riskidest ning neid arvesse võttes langetas saareelanike jaoks parima valiku.
Hiiumaa omavalitsuste liidu juht Üllar Padari: Hiidlastena oleme tõstatanud mandri ja saarte vahelise
parvlaevaühenduse probleeme pidevalt. Tänase praamiliikluse kvaliteediga võib üldjoontes rahule jääda, kui välja arvata
tippaegadel ülekoormatud reisijatesalongid. Aga mäletame selgelt aega, kui parvlaevaliiklus sõltus sellest, kuidas vedaja
tellijaga (riigiga) vägikaigast vedas. Mingil hetkel võttis vedaja suuna, et sõita merel võimalikult säästlikult ja kulutada
vähem kütust. Praami kahetunnise väljumistsükli graafikus hakkasid reisid juba venima pikemaks kui 1,5 tundi. Harvad ei olnud
juhused kui praam seisis mõned minutid kai otsas, enne kui aparellini sõitis ja otsad kinnitas. Kui rahulolematust
väljendasime, pakuti maavanemale praamile koristaja töökohta jne. Nähes seda, et teenusepakkuja on tellijale “pähe istunud”,
hakkasime otsima põhjuseid, miks see saab nii olla. Selgus, et neid laevu, mis sobivad nt Hiiumaa ja mandri vahelisele
liinile, ei ole maailmas üldse palju. Seetõttu tegime hiidlaste poolt ettepaneku, et praamid võiksid koos mereteega olla
taristu üks osa. See looks reaalse konkurentsi võimaluse nt operaatori leidmiseks. Meie jaoks on oluline, et praamiliiklus
vastaks meie ootustele ja toimiks laitmatult ning me ei sõltuks teenusepakkuja kapriisidest. Kui riik suudab selle tagada,
oleme sellega rahul, olenemata asjaolust kellele kuuluvad parvlaevad. Olen positiivse mõtlemisega ja usaldan oma riiki, kuigi
olen veendunud, et riigil teenuse tellijana on oluliselt lihtsam kui riik ise omab parvlaevu. Loodan, et otsust riigile
parvlaevade soetamiseks ei ole lõplikult maha maetud.
Hiiumaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Tanel Malk: Minu jaoks on see arusaamatu ja loogika selles puudub.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium tellis ju Hiiumaa liinide kohta uuringu, mille tegi OÜ Advisio. Uuringust selgus, et
riigil on võimalik, praame omades ja operaatoriteenust ostes, raha kokku hoida. Ühest küljest ei ole ju vahet, kes seda
teenust osutab, peaasi, et teenus oleks kvaliteetne ja saareelanike huvidest lähtuv. Teisalt on praegune vedaja näidanud, et
riigilt raha väljapressimiseks ei valita meetodeid. Võtame või selle hiljutise 1 tunni 50 minutilise kruiisimise, kus
kannatajaks olid hiidlased. Sellistel tingimustel konkursi korraldamine, nagu ajakirjandusest lugeda, on farss, sest
arvestades hetke olemasolevaid võimalusi ja võimalike uute tulijate võimalusi, siis need ei ole võrdsed. Aastaid on olnud
teada, et leida sobivaid kasutatud laevu just Hiiumaa liinile on raske, kui mitte võimatu. Ka on kõik sildumised sadamates
ehitatud kasutusel olevate laevade järgi, lisaks on Eesti maksumaksja kasutuses olevad laevad osaliselt juba kinni maksnud.
Seega on konkurentsi tekkimine hankel võimatu ja Saaremaa Laevakompanii võib küsida riigilt mida tahab. Minister küll ütles,
et kindlasti osaleb hankel ka Tallinna Sadam, aga samas on tal kahtlused, et uusi laevu ei suudeta kahe aastaga ehitada. Minu
küsimus oleks: milliste laevadega Tallinna Sadam hankel osaleb, kui minister omaniku esindajana ütleb, et neid ei ole
võimalik ehitada selle ajaga? Plaan, kus riik oleks laevade omanik ja rendiks neid riigihankel leitud operaatorile, olnuks
kasulikum riigile ja reisjatele, sest sellega oleks suudetud tõesti tekitada opereerimisele reaalne konkurents. Jääb vaid
loota, et mingil hetkel saame teada, mis oli ministeeriumi sellise meelemuutuse taga. Selge on, et avalikkusele antud
põhjendused ei ole veenvad.
Riigikogu liige Kalev Kotkas: Valitsus otsustas, et majandus-ja kommunikatsiooniministeerium kuulutab juunis välja
riigihanke operaatori leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel. Siin on võrreldes varasemase
valitsuse otsusega üks peamine muudatus: kui varem oli plaan, et riigi osalusega ettevõte Tallinna Sadam ostab laevad ja need
antakse konkursiga opereerimiseks rendile, siis viimase otsuse kohaselt kuulutatakse välja operaatorhange. Otsuse muutmiseks
oli peamine põhjus ajafaktor. Kuigi valitsuse eelmine otsus oli tehtud 2013. aasta septembris, ei ole asi siiani edenenud.
Eelmine minister pani oma tegevusetusega praeguse ministri sõna otseses tanki. Selleks et kindlustada teenuse jätkumine, pidi
minister Palo olema kindel, et 2016. aastal on meil laevad olemas, vähemalt samaväärne teenus tagatud ja operaatorhange selle
kindlustab. Võimalik, et kahe aastaga jõuabki laevad valmis ehitada, kuigi erinevad laevaehitajad on arvanud erinevalt. Aga
tuleb arvestada veel ühe ohuga – hankeid vaidlustatakse ja see pingestab ajagraafikut veelgi. Siinkohal on ministeeriumil
olemas kogemus näiteks Kihnu ja Vormsi parvlaevade näol, kus hange ise venis juba 1,5 aastat ning kahe väikese laeva ehitus
võtab aega kaks aastat. Seega 2011. aasta suvel alguse saanud protsess jõuab lõpule alles 2015. aasta kevadel. Seetõttu oligi
oluline, et hange hõlmaks korraga laiemaid valikuvõimalusi – lauale jäi nii laevade ostmine kui operaatorhange. Valitsuse
otsuse kohaselt peab hankel osalema ka Tallinna Sadam. Kui Tallinna Sadam saab reaalsed pakkumised ehitamiseks ja kui see on
riigile soodsam, valitakse soodsam. Hanke peamised tingimused: riigil on vaja nelja parvlaeva, mis võivad olla nii pakkuja
enda omad kui renditud ja ei tohi olla vanemad kui seitse aastat. Seega saab kindlasti osaleda ka tänane operaator; erisusena
võrreldes kehtiva lepinguperioodiga sätestatakse lisatingimus, mille kohaselt jätab riik endale õiguse lepinguperioodi
lõppedes laevad välja osta. Oluline on ka see, et hanketingimustes sätestatakse kulude ja tulude läbipaistvuse kohustus, seda
nii liinide kui neid teenindavate laevade lõikes. Nii laevade soetamise võimaluse majanduslik kasu kui ka operaatorhanke
majanduslik kasu sõltub sellest, kui alla on võimalik viia laevade prahtimise hind võrreldes praeguse tasemega. Riigi eesmärgiks on tagada mõistlik teenuse hind ja selleks on vaja tekitada konkurents. See on võimalik ka läbi operaatorhanke, kui sinna tehakse pakkumised sobiva prahtimishinnaga. Valitsus peab ka täna mõistlikuks, et riik omaks parvlaevu, aga
ajagraafik ei anna kindlust, et uued laevad jõutakse kindlasti valmis ehitada. Seepärast ongi lepingusse sisse kirjutatud optsioon, et riik saab hiljem laevad välja osta.
Küsis Harda Roosna
“Palo pääsukesed” tulgu!
17.oktoober, 2014 Juhtkiri, Hiiu Leht
Parvlaevateenuse riigihankelt tuleb viimasel ajal uudiseid väga kiires tempos. Maksumaksja ja saareelanike jaoks on need
olnud valdavalt meeldivad – saame teenuse 60 miljonit eurot odavamalt ja riigile oma parvlaevad.
Tallinna Sadam tegi teisel katsel pakkumise, mis oli odavam, lõppes jutt, et laevu ehitada ei jõua ja sadam sõlmis lepingu
laevade projekteerimiseks.
SLK ja selle tütarettevõtte Väinamere Liinid jaoks need uudised nii meeldivad ilmselt pole. Kuigi välja saadetakse teateid,
et parvlaevadele on pärast 2016. aastat mitmeid tahtjaid, vaidlustas ettevõte mõlema hanke tulemused.
Jahmatav on viimane uudis ja rahandusministeeriumi käitumine – nõue kogu hange tühistada viidates ühele hankeprotsessis
kasutatud sõnale “olemuslik”.
Kas ministeerium, mis peaks eriti lugema maksumaksja raha, on asunud Leedo huvide kaitsele? Miks selle asemel, et
korrigeerida protsessi ajahetkel kui asja veel muuta sai, tuli rahandusministeerium süüdistusega välja õnnestunud
hanketulemuse väljakuulutamise järel?
Müts maha minister Urve Palo ees, et ta seisis maksumaksjate ja reisijate huvide eest nii, nagu seda tegi Juhan Parts
rongiliiklust moderniseerides.
Kui Palo jõupingutus nüüd nullitakse, teavad valijad vähemalt seda, kelle poolt ja kelle vastu hääletada lähenevatel
riigikogu valimistel.
Hiiu Leht loodab, et õiglus võidutseb ja kui uued laevad tulevad, võiks need Partsi porgandite eeskujul saada hellitusnimeks
“Palo pääsukesed”.
Need on siis asjad, mida hiidlased varem arvasid aga mida nad arvavad nüüd, kui juba hakkab selguma, milline saab olema
”Palo pääsukeste” ”olemuslik” pool ja kuidas nad ujuda oskavad ning sarnanevad pääsukesega muinasjutust, kes vaevu suutis
Põial-Liisit transportida? Kas siis tuleb tihedam graafik või ei tule?
Jõudu! (Palun vabandust vigase küljenduse pärast)
ja kesikud maksavad selle veel kinni ka.
Olen tänase ülesõiduga põhiliselt rahul: Auto saab ilusti üle, ma ise ka. Kahjuks on toitlustus laevadel lausa põlastusväärselt (mitte teenindava personali tõttu) ahne.
Endise ettevõtjana pooldan siiski uue tegija tulemist: vana Leedo ei saanud vist aru, et ahnitseda ei maksa ja laskis aga vana joruga edasi. (Ma küll ei tea tema kaugemaid eesmärke, kuid tean puusärgi olevat taskuteta)
Nüüd kus on ilmselt vesi karteris, võiks olla väärikas ning mitte kiunuda igas oma-isiklikus ajalehes – mingi väärikuse võiks ju säilitada!
Uued laevad riigi omandisse = maksumaksjal seni neid kulusid polnud;
Laevade tehnohoole/remont = lisakulud maksumaksjale;
rohkem reise = rohkem kütust = rohkem maksumaksja raha;
Teine variant: rohkem reise=pilet kallimaks= naerukoht!(kurb!);
väiksemad laevad=saarlane jaanipäeval olgu kodus!!
Jne, jne…..
Muidugi on Partsi ja Palo otsused ainuõiged. Selles kahelda võib ainult päris rumal inimene. Lamenti löövad küll eeskätt Leedo lõa otsas olevad inimesed. Sellel ,kas uued laevad on natuke väiksemad või suuremad,tegelikult vahet ju ei ole. Niikuinii on lõviosa reise alatäituvusega. Kui tekib suurem üleveo vajadus, tuleb tihendada graafikut. Ajaliselt pingelise olukorra tekitas ainult Partsi poolt asjaga venitamine. Miks hakata ostma sellelt vägagi kahtlaselt seltskonnalt vanu laevu? Sellega võivad kaasneda kurat teab millised lisaprobleemid, pealegi jõuab ehitada ju uued. Mis saab nende vanadest laevadest , ei tohiks küll riigi mure olla. Pealegi on nemad ju kelkinud, et turgu on neil piisavalt. Viisakas oleks sellel Leedo maffial lõpetada ka selline ärplemine ja protsessimine- niigi on neid ju lollilt kaua teenimatult nuumatud.
Kas tõesti usud, et tänaseni maksis kõik need kulud kinni eraettevõtja aga mitte riik dotatsiooni näol ja reisijad piletiteid ostes?
Uhhuuu Elanik! Kui see oleks nii, siis milleks üldse täna härra Miililt veel midagi küsida? Laevad ju Sinu arvates riigi omad!
+1
Kus otsast sa selle välja lugesid?
Täitsa õige,kaua see Leedo saarlaste arvelt rikastub
äkki seletad, mis vanadest laevadest sa jahud?
laeva eluea mõistes on leedo laevad hetkel tuliuued veel. mind paneb hoopis rohkem muretsema türgis ehitatavad säästulaevakesed. mis imeprobleemid nendega kaasnema hakkavad, ei suuda hetkel küll keegi veel ennustada, aga probleemid tulevad, selles ei tasu üldse kaheldagi.
ma küll ei tea, et ma kuidagi leedo lõa otsas oleks. aga iga vähegi mõtlemisvõimet omav inimene peaks mõistma mis tegelikult toimub.
Meil Eesis ei ole vist üldse mingit regionaalpoliitikat. Palo ütleks vist – unus ära, krt omas mullis seal elavad pealinnas.