Ivari Padar: 2015. aasta tuleb keeruline, ei ole kahtlustki (2)

KÜLAS KOHUKESETOOTJAL: Neljapäeva hommikul oli põllumajandusminister Ivari Padar külas Saaremaa piimatoodete ettevõttes. Vasakult: Delifood OÜ tootmis -ja ostujuht Marko Mägi, kvaliteedi- ja tootearenduse juht Merike Puskar, Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja Ivari Padar.  Foto: Tambet Allik

KÜLAS KOHUKESETOOTJAL: Neljapäeva hommikul oli põllumajandusminister Ivari Padar külas Saaremaa piimatoodete ettevõttes. Vasakult: Delifood OÜ tootmis -ja ostujuht Marko Mägi, kvaliteedi- ja tootearenduse juht Merike Puskar, Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja Ivari Padar. Foto: Tambet Allik

Sel nädalal Saaremaal käinud põllumajandusminister Ivari Padar ütles neljapäeval Saarte Häälele, et eelseisev aasta tuleb põllumeestele väga keeruline, kuid loodetavasti saavad piimatootjad Euroopa solidaarsuspaketi raha aasta lõpus veel kätte.

Mis toob teid Saaremaale? Kellega olete kohtunud ja millest rääkinud?

Mul on olnud siin mitmeid kohtumisi, täna hommikul näiteks omavalitsuste liiduga, sai räägitud maaelu arengukava asjadest, ka see on ju otsapidi seotud kohalike omavalitsustega. Õhtu lõpeb koduvallas Lümandas, kui nii võib ütelda, kus on samuti inimestega kokkusaamine.

Väga sümpaatne on see, et Saaremaal on tõsiselt hakatud võtma haldusreformi. Üks asi on kolme valla teema, aga ma tean ka seda, et ülesaaremaalises plaanis on konsultatsioonide algus kokku lepitud. Väga tähtis on erimeelsused ületada ja saada inimesed ümber laua. Kui see faas on juba käes, siis paistab tunneli lõpus valgus.

Saaremaal on erakordne nädalalõpp, kus põllumeestele toimub kolm õppepäeva peaaegu üheaegselt, lisaks neljas järgmise nädala algul. Paistab, et teiegi ei püsi väga paigal. Palju te üldse olete viimasel ajal oma kabinetis olla saanud?

Üsna vähe ja eks see pisut ka häirib. Vahepeal oleks vaja ka kabinetis olla. Põllumajandusministeeriumil on käsil maakonnatuurid, millest ma vähemalt osaliselt proovin osa võtta. Järgmise nädala esmaspäeval sõidan Minskisse ja tagasi olen neljapäeval. Aga reedel on juba jälle üritused väljaspool maja.

Mis teha, ise arvasin, et seekordsel ministriks olemisel nii suurt pinget peal ei ole, aga on küll pinge peal. Valitsuste jumal, kui selline olemas on, mind õnnistanud ei ole. Nii kui ma ministriks tulen, on kusagil miskid jamad. Kui ma eelmine kord minister olin, siis oli Aasia ja Vene kriis ja nüüd on siis see asi, mis siin 2014. aastal kogunenud on.

Mis asjus Minskisse lähete?

Valgevene minister kutsus, ja miks ka mitte. Praegusel juhul tuleb tegeleda kõikide võimalike turgudega, see on väga oluline moment kogu muu töö kõrval. Tänagi näiteks sattus täiesti juhuslikult minu graafikusse selline asi, et siinsamas lõunasöögil (Arensburgi restoranis – toim) kohtusime hiinlastega ja jutuks oli ikka see, kuidas oma kaupa müüa. Seekord räägiti küll puidutoodetest.

Ütlesite kolmapäeval toimunud konverentsil “Põllumajanduse äriplaan 2015”, et põllumajandusettevõtjatel tuleb oma järgmise aasta äriplaani tehes arvestada turu madalseisust tulenevate heitlike oludega. Praegu käib aktiivselt Aasia turu kompamine. Millist hinda Aasiast pakutakse ja milliseks kujuneb selle hinna juures toorpiima kokkuostuhind?

No eks Aasia turud ka vaatavad, mis maailmas toimub. Piimatoodete eest saab ikka piimatoodete, mitte musta kalamarja hinda. Äri on äri ja turg on turg. Meie asi on vaadata, et me võimalikult kõrgelt väärindatud kaupa sinna viiksime.

Näiteks Hiinal on jätkuvalt huvi lastetoitude vastu, Eestis on aga võimalused toota nii lastetoite kui ka selliseid lastetoite, mis pikalt säilivad. Selge on aga see, et need asjad ei käi väga kiiresti, vaid nõuavad pikka seedimist. Nagu hiinlased ise ütlevad – viimased 500 aastat olid naa niruvõitu, järgmised 500 aastat, tundub, et tulevad päris head.

Praegune madalseis piimanduses ei piirdu ju ainult kahjumiga: probleemiks võib saada investeerimisvõimekuse puudumine toetuste avanemisel ja võimalik, et ka piimatrahv. Kuidas toime tulla?

Mõtlesime, kas mitte lükata investeeringutoetuste algust jaanuarist üldse edasi. Kui omafinantseerimise raha ei ole, milleks siis meedet avada.

Leidub ka üksikuid põllumehi, kes peavad vajalikuks taotlusvooru edasi lükata, aga üldine arvamus pooldab ikkagi meetme avamist jaanuaris. Ilmselt teeme meetme väiksemas osas lahti jaanuaris ja suuremas osas alles sügisel.

2015 tuleb keeruline aasta, ei ole kahtlustki. Närv tuleb selleks valmis panna ja samas mitte unustada, et keerulisematele aegadele järgnevad tõusud. Eks meil kõigil oli vunts 500 peal, kui piimahind oli 40 senti, aga tähtis on tegutseda nii, et järgnevateks kriisideks oleks valmisolek suurem. Et oleks stabiilsust, et kõikumise amplituud ei oleks lagi ja põrand, lagi ja põrand.

Mida annaks tulevikku silmas pidades uue suure piimatööstuse rajamine Kesk-Eestisse, kui mõttekas see küllatki kulukas idee tundub?

Oleme selle tööstuse ehitamise toetamiseks planeerinud suure koguse raha – 18 miljonit eurot.

Meie jaoks on oluline, et uue tööstuse rajamisega seoses tekiks usaldusväärne ühistu, kel on usaldusväärne äriplaan. Niisama me seda raha ära riputama ei hakka, põllumajanduses ja maaelus on kohti, kuhu raha panna, küll.

Tahame väga näha, et sellega seos tekiks põllumeestel koosmeel. Selle äriplaani miinimumkogus peaks hakkama vähemalt 500 tonnist piimast päevas, mis on oma neli Saaremaa tööstuse päevast piimakogust. Aga see on absoluutne miinimum, tegelikult peaks päevane töödeldav piimakogus ulatuma ikkagi 1000 tonnini ja siin on ääretult oluline põllumeeste omavaheline koostöö ja usaldamatuse barjääride ületamine.

Eesti saab Euroopa solidaarsuspaketist seoses Vene turu ärakukkumisega 6,9 miljonit eurot. Mil viisil ja millal see välja jagatakse?

Tänase informatsiooni põhjal vanal aastal, see on ikkagi 2014. aasta teema. Mis puutub sellesse, kuidas toetust jagada, siis siin me veel natukene lihvime.

Kõigepealt on oluline oodata ära EL-i lõplik dokument selle kohta, praegu pannakse Brüsselis mõned asjad veel dokumentidesse. Idee on aidata neid, kellel on läinud kõige kehvemini. Tuleb vaadata, millistele suurusgruppidele millises mahus seda toetust anda.

Euroopa Komisjoni poole pealt tahetakse näha, et me toetust mõistlikult kasutaksime, sest selle mõistliku kasutamise taga on kindlasti ka see, mis puudutab 2015. aastat, mis ei tule lihtsam. Peame näitama, et me kasutame kriisimeetmeid mõistlikult, tasakaalukalt.

Praegu on investeeringutoetused farmide laiendamiseks kujundatud eelisega väiketootjate ja alustajate abistamiseks. Kuid olukorras, kus neil puudub omafinantseerimisvõime, võib raha lõpuks ikkagi minna näiteks farmidele, mille välimaistel omanikel on suurem finantseerimisvõimekus.

Kogu maaelu arengukava tuleb vaadata aja jooksul selles valgus, mis tegelikult toimuma hakkab. Üks asi on ministeeriumis reeglid valmis teha, teine asi need reeglid elus ära katsetada.

Kui mõne meetme puhul paistab, et soovitud tulemuseni ei jõuta, on maaelu arengukava võimalik ka muuta. Maaelu arengukava meetmete väljatöötamise juures oli ümber laua suur seltskond, 40 organisatsiooni, ja maaelu arengukava on seega suuresti kompromiss. Selge on, et selle kompromissi puhul tuleb jälgida, et dokumendi sisu või vedav idee kaduma ei läheks. Kogu põllumajanduspoliitika tulevik on meie jaoks see, et Eestis on hääd tooret palju, aga selle eest tuleb ka raha saada. Mis tähendab ümbertöötlemist, toote väärindamist. See on asi, millega edasi minna.

Maaelu arengukava on loodud isamaaliitlasest ministri Seedri taktikepi all. Mis oleks MAK-is võinud teisiti olla, kui see dokument oleks otsast lõpuni kokku pandud sotsiaaldemokraadist ministri vedamisel?

Mitte midagi olulist, sest maaelu arengukava on ikkagi suur kompromiss. Põllumajanduspoliitikaks on üleüldse partei lipu värvi jooksmist õige vähe.

Mida me siin lõpus juurde tegime, on need väiketootjate meetmed – väiketootjate investeeringumeede, väiketootjate meetmed väikestele karjadele. Need on asjad, mis muudavad põllumajandusmaastikku harmoonilisemaks, et suurte vahele mahuksid ka väiksed ära. Samas ma ei taha, et seda võetakse kampaaniana nagu 1991. aastal, et teeme 55 000 talu.

Hajaasustuse ja maalt äraminemise jutust on kõigil juba küllalt. Katsume siis midagi ära teha ja proovime põllumajanduspoliitika kaudu teha nii, et oleks vähemalt üks töökoht korstna kohta. Oluline on luua võimalus väiksematele tegijatele – kes kasutab, see kasutab.

Print Friendly, PDF & Email