Vättal õpetatakse alvareid taastama (FOTOD) (9)

TÕHUS TÖÖ: Anti Sirkel loodab, et suurte masinate abiga saavad loopealsed karjamaad taastatud. Foto: Irina Mägi

TÕHUS TÖÖ: Anti Sirkel loodab, et suurte masinate abiga saavad loopealsed karjamaad taastatud. Foto: Irina Mägi

Eile toimus Suure-Rootsi külas keskkonnaameti projekti “Elu alvaritele” esimene koolituspäev, kus umbes 70 huvilist Saaremaalt, Hiiumaalt ja Muhust said vaadata ja kuulata, kuidas loopealseid taastama peaks.

Keskkonnaameti projekti “Elu alvaritele” koordinaator Annely Esko ütles, et kahepäevasele koolitusele kõik soovijad ei mahtunudki, kuna gruppi ei tahetud liiga suureks ajada. Esko lisas, et paljud on ennast juba kirja pannud ka järgmisel suvel toimuvale koolitusele. “Kuna projekt kestab viis aastat, siis tuli üllatusena, et kohe algusest peale on nii suur huvi,” tõdes Esko.

Projekti koordinaator selgitas, et eile ja ka täna toimuval koolitusel jagatakse teadmisi inimestele, kes projekti raames alvareid taastavad ja hooldavad. “Selgitame, milliseid juhiseid peaks järgima ja milline peaks tulemus välja nägema,” märkis Esko. Koolitusel osalesidki nii need, kel on soov taastatud alvaritel loomi karjatama hakata, kui ka need, kel olemas taastamistöödeks vajalik tehnika.

Projekti lõppeesmärk on taastada Lääne-Eesti suurematel saartel loopealseid 2500 ha ulatuses. Esko selgitas, et esmalt on tarvis alad taastada ja seejärel saab sinna rajada karjatamiseks vajaliku taristu. Kõnealune projekt on Eestis esimene, kus loopealsete taastamine nii suures mahus ette võetakse. Projekti ettevalmistustööd kestsid Esko sõnul kolm aastat.

Annely Esko selgitas, et projekti käigus tahetakse kasutada olemasolevat tehnikat, mida juba kasutatakse näiteks metsatöödel ja teeäärte hooldusel, kuid mis osa aastast niisama seisab. Nüüd loodetakse see tehnika tuua alvareid taastama.

Projektis osalemiseks tuleb esitada taotlus, mille kohta saab täpsemat infot keskkonnaameti kodulehelt. Pärast taotluse rahuldamist sõlmitakse leping töö tegemiseks ja keskkonnaamet kontrollib hiljem, kas töö on kvaliteetselt tehtud. Lisaks on võimalik taotleda keskkonnaametilt karjatamiseks vajalikku kraami, näiteks jootureid ja varjualuseid. Kõik taastamisega seotud kulud kaetakse Esko sõnul 3,7-miljonilise eelarvega projekti rahast. Kuid loomade ostmist ega nende transporti projekti rahaga ei toetata.

Keskkonnaametit huvitab alvarite taastamine ka seetõttu, et need alad on tuntud liigilise mitmekesisuse poolest. Esko sõnul kasvab suurem osa Eesti orhideedest just alvaritel, samuti on nende aladega seotud umbes kümme liblikaliiki. Projekti raames jälgitakse ka nende liikide olukorra paranemist.

Loopealseid võib Esko sõnul taastada aastaringselt, välja arvatud linnurahu ajal, mis kestab aprillist juunini, mil raietöid teha ei tohi. Põhiline on Esko sõnul see, et puud tuleks maha võtta võimalikult madalalt. “Kännu kõrgus võiks olla maksimaalselt 10 cm,” märkis Esko. Kadakate katvus ei tohiks Esko sõnul ületada 30% , see tähendab, et maastik peab jääma suhteliselt avatuks. Lisaks ei tasuks seda tööd teha vahetult pärast vihma, et mitte liialt rikkuda maapinda.

Anti Sirkel, kelle maal koolitust läbi viidi, ütles Saarte Häälele, et tema maa peal tegutseb rentnik, kes lasi juba mineval talvel osa puid maha võtta. Ta tõdes, et nii tiheda kadastikuga maalapil enne taastamistöid küll loomi pidada ei saa, ja lisas, et mäletab hästi, milline see maatükk 60 aastat tagasi välja nägi: “Ilus karjamaa oli.”

Print Friendly, PDF & Email