Madalamad maksud – suurem sissetulek (12)

madalamad maksud suurem sisseutlekSelle aasta 5. veebruari Saarte Hääles annab Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel põhjaliku ülevaate meie maakonna majandusest. “Saare maakond on üks Eesti ettevõtlusaktiivsemaid piirkondi. Viimasel ajal on see näitaja hoogsalt tõusnud – 94 ettevõtet iga 1000 elaniku kohta. Meid edestavad vaid Tallinn, Harjumaa ja Hiiumaa. Kui rahvaarv väheneb, tõuseb enamik näitajaid, mida rehkendatakse elaniku kohta. Hiidlastel ja saarlastel on sarnane “edu võti”. Aastal 2013 loodi meie maakonnas 139 uut ettevõtet. Seda on vähem kui vahetult pärast masu,” kirjutab Pihel. Ettevõtjatega suheldes jääb kõlama, et riigilt ja omavalitsuselt oodatakse suuremat tuge.

Majanduskasvu ergutamiseks

Milline saab olla riigi ja kohaliku omavalitsuse roll ettevõtluse edendamisel? Vastus on ühene: eelkõige soodsa ettevõtluskeskkonna loomine. Olen arvamusel, et töötegemise maksustamisega peab piiri pidama, sest kõrged maksud pärsivad ettevõtlust, vähendavad inimeste motivatsiooni teenida ning viivad kokkuvõttes majanduskasvu vähenemise, tööpuuduse suurenemise ja inimeste jõukuse kahanemiseni.

Just majanduskasvu ergutamiseks on maksude alandamine üks võtmeküsimus. Kui 2000. aastal vabastati ettevõtete reinvesteeritud kasum tulumaksust, oli kahtlejaid. Ajalugu on näidanud, et just see samm pani aluse investeeringute sissevoolule ja lõi töökohti ka Saaremaal.

Teine oluline samm, mis Eesti maksupoliitikas astutud, on üksikisiku tulumaksu alandamine. Kümne aastaga on tulumaks alanenud kuus protsenti. Järgmise aasta algusest väheneb üksikisiku tulumaksumäär 20 protsendile. Kümne aasta jooksul on madalam tulumaks tähendanud perede eelarve jaoks tuhandeid lisaeurosid.

Ometi hinnatakse rahvusvahelises maksukonkurentsis Eesti tööjõumakse ikka veel kõrgeks. Oleme väike riik, väikest riiki on aga kallim pidada kui suurt. Just seetõttu peame iga eurot, mis maksurahana kogutakse, hinnaliseks pidama. Riik peab olema efektiivne, siis saab ka maksumäärasid allapoole tuua.

Praegu on õige aeg rääkida ka sellest, et meie riigi edukus peab jõudma kõikide inimesteni. Just selleks on tööjõumaksude alandamine ainuõige samm. Tulumaksuvaba miinimumi määra kahekordistamine ehk selle tõstmine 300 euroni kuus on oluline just väiksema palga saajatele. Eriti oluline väikeettevõtjate jaoks, keda on Saare maakonnas enamus, on plaan vähendada sotsiaalmaksu määra 2% võrra.

Reformierakonna plaani kohaselt hakkab sotsiaalmaksu määr alanema aastast 2017 ja on 2019. aastal 31% praeguse 33% asemel. Lisaks on plaan langetada töötuskindlustuse maksumäära vähemalt 1,95 protsendini, tagades sealjuures süsteemi jätkusuutlikkuse ka ootamatute olukordade puhuks. Meie tööturu tugisüsteemid näitasid end heast küljest kriisi ajal ja soovime hoida need edaspidigi hästitoimivate ja efektiivsetena. Parim lahendus on kindlasti aga see, kui inimesel on töökoht.

Kuupalga suurune lisaraha

Need on kõik ilusad numbrid, aga vaatame, mida see reaalselt kaasa toob. Kui mainitud maksumuudatused on ellu viidud, saab praegu keskmist palka teeniv inimene nelja aasta pärast 756 € lisaraha aastas. Sisuliselt on tegu lisasissetulekuga peaaegu terve kuupalga ulatuses. Näiteks praegu miinimumpalka teenivale poemüüjale tähendab see veidi enam kui 260 euro suurust lisasissetulekut aastas.

Tööjõumaksude langetamine loob eeldused täiendavaks majanduskasvuks. Suurem majanduskasv tähendab aga rohkemat maksuraha ka väiksemate maksumääradega. Riigieelarve ei kaota, peredele jääb aga rohkem raha kätte.

Kalle Laanet
Reformierakonna liige

Print Friendly, PDF & Email