Madis Rehepapp: võib vast öelda, et paadid on meil puust ja mehed rauast (1)

MEREMEES KUIVAL MAAL: Aasta vabatahtliku merepäästja tiitli saanud Madis Rehepapp ei pelga sõna sekka öelda ka seaduste loomisel. Foto: Irina Mägi

MEREMEES KUIVAL MAAL: Aasta vabatahtliku merepäästja tiitli saanud Madis Rehepapp ei pelga sõna sekka öelda ka seaduste loomisel. Foto: Irina Mägi

Kuigi Muhu merepääste seltsil on kaks riigilt saadud laeva, käivad mehed merel elusid päästmas oma isiklike paatidega, tunnistab 2014. aasta parima vabatahtliku merepäästja tiitli pälvinud Madis Rehepapp.

Alustame eluloost. Kuidas oled seotud Saaremaaga?

Sündinud ja koolis käinud olen Tallinnas, aga eluaeg olen ennast poole kohaga muhulaseks pidanud. Isa ja vanavanemad on Muhust ja Muhu on mulle ikka rohkem kodune koht olnud kui Tallinn. Eks sealt Kallastelt, Üügu panga külje alt ole ka minu “merehaigus” alguse saanud. Vanaisa oli elupõline kalur, temaga koos ma merel käima hakkasin.

Mis tööd igapäevaselt teed?

Merepääste on jah selline kutsumus, mis sisse ei too midagi ja millele tuleb pigem üsna korralikult peale maksta. Igapäevaselt tegutsen IT-alal. Paraku on minu töö seda laadi, et eemalt seda teha ei saa. See seab muidugi ka vabatahtlikule tegevusele oma piirid.

Mille eest tuli parima vabatahtliku merepäästja tiitel?

See oli minu jaoks mõnevõrra ootamatu. Otsustajad olid politsei- ja piirivalveameti inimesed. Kuna ma olen Tallinnas, siis lisaks Muhu merepääste seltsi asjade ajamisele löön aktiivselt kaasa meie keskorganisatsiooni, MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste tegevuses. Peamised on koolitused, aga ka kõik muu organisatoorne töö, nii et vahel on mul tunne, et PPA majas või piirivalvesadamas veedan rohkem aega kui oma töökohal, rääkimata erinevatest õppustest, seminaridest, koosolekutest ja muudest üritustest.

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email