Suurejooneline ettevõtmine: konverentsikeskus läheb maksma 25 miljonit eurot (FOTOD) (27)

SUURPROJEKT: Tullio Liblik selgitas kontserdi- ja konverentsikeskuse kontseptsiooni ka president Arnold Rüütlile, kes leidis, et tegemist on suurepärase ideega, mis tuleb ära teha. Foto: Tambet Allik

SUURPROJEKT: Tullio Liblik selgitas kontserdi- ja konverentsikeskuse kontseptsiooni ka president Arnold Rüütlile, kes leidis, et tegemist on suurepärase ideega, mis tuleb ära teha. Foto: Tambet Allik

Ettevõtja Tullio Liblik ühes arhitektidega Hispaaniast esitles eile Kuressaarde kavandatavat pompoosset kontserdi- ja konverentsikeskust, mis peaks tulevikus turgutama maakonna majandust aastas 12 miljoni euroga.

Kohaliku initsiatiivgrupi liige ja Saaremaa ettevõtja Tullio Liblik on veendunud, et keskus ehitatakse valmis. Tuleb vaid kogu vajalik raha kokku saada. Libliku sõnul on selge, et kaasata tuleb Eesti riigi, Euroopa Liidu ja mõne kommertspanga raha.

“Kuidas rajame? Selleks on vaja head tahet ja 25 miljonit eurot,” teatas ta. Kust selline summa? Liblik selgitas, et keskuse pind on ühtekokku 17 000 ruutmeetrit ja kui ehitada see 1500 eurot ruutmeeter, teebki see 25 miljonit eurot.

Eesmärk on korraldada 40 rahvusvahelist konverentsi aastas. “Iga konverents peaks tooma Saaremaale 300 000 eurot ehk 12 miljonit eurot oleks tulu aastas,” ütles Liblik.

Läbirääkimised lennufirmadega käivad

Tullio Liblik mõistab, et selline keskus vajab muu hulgas väga head lennuliiklust saarele. Ta usub oma sõnul, et konverentsikeskuses toimuma hakkav – nii konverentsid, kontserdid kui ka messid ja palju muud – toob ka uusi lennuliine.

“Saame alustada tellimuslendudega, aga kui rahvas hakkab aktiivsemalt käima, küllap siis kommertsalusedki tulevad. Kui lendajaid on, küll nad siis lendavad,” märkis ta. Läbirääkimised tšarterlendude osas käivad tema sõnul näiteks nii Lufthansa kui ka Turkish Airlinesiga.

Saare maavanem Kaido Kaasik oli sama meelt. Tema arvates on Saaremaal piisavalt tublisid inimesi, kes idee realiseerimisega hakkama saavad. “Konverentsikeskus loob palju uusi väärtusi nii töökohtade, teadmiste kui ka piirkonna aktiivsuse näol,” tõi Kaasik välja keskuse olulisuse. “Praegu on plaani võetud, et Eestis võiks olla üks selline konverentsi- ja vabaajakeskus. Meie tahaksime, et see raha tuleks siia, mitte ei läheks Tallinna.” Samas tunnistas ta, et riigilt toetuse saamine vajab palju tööd.

Maavanem ei usu, et kui konverentsikeskuse rajamist maakondlikult nii tugevalt toetatakse, võib mõni teine oluline asi kohalikul tasandil tegemata jääda. “Kuna vahendid tulevad lisaks väljastpoolt ja me ainult oma vahenditest seda ei tee, siis ei jää midagi olulist tegemata,” kinnitas Kaasik.

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju rääkis, et Lääne-Eesti regiooni turismiarengu plaan näeb ette piirkonda multifunktsionaalse vabaajakeskuse rajamist, kuid tänu kohalikule initsiatiivgrupile on asi ideest märksa kaugemale jõudnud.

“Rajatav keskus aitab edendada regionaalset arengut, muutes Saaremaa hinnatud konverentsi- ja turismisihtkohaks ka rahvusvahelisel tasandil ning annab kahtlemata suurepärased võimalused koostööks ümberkaudsetele toitlustus-, majutus-, transpordi- ja meelelahutusettevõtetele,” lausus Paju.

Kas keskus leiab ikka rakendust?

Kuressaare linnavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees Lea Kuldsepp oli vähemalt eile konverentsikeskuse tuleviku osas pisut kahtleval seisukohal. Ehkki temagi loodab, et selline multifunktsionaalne keskus ühel ilusal päeval Kuressaares olemas on, muudab teda veidi murelikuks see, mis edasi saab.

“Ma südamest tahaks, et Kuressaares selline keskus oleks, kui ei peaks mõtlema, mis sellega siis saab, kui ta valmis on,” arutles Kuldsepp. “Ma ei kujuta ette, et nii suur hoone ikka leiab rakenduse,” tõdes kultuurikomisjoni esimees, mööndes, et on seda öeldes võib-olla liialt tagurlane, sest iseenesest on ta kahe käega säärase keskuse poolt.


 

Mitu saali planetaarium ja palju rahvastMitu saali, planetaarium ja palju rahvast

Plaani kohaselt tuleb kontserdi- ja konverentsikeskusse mitu erineva suuruse ja mahutavusega saali. Eskiisprojektis on kavandatud suur multifunktsionaalne 1600 istekohaga kuni 4390 inimest mahutav peasaal, mitmeid väiksemaid konverentsi- ja prooviruume ning nüüdisaegse tehnikaga varustatud planetaarium. Viimane neist oleks hoone kavandanud hispaanlaste hinnangul tõeline maja magnet.

Samuti on paljud ruumid majas sobilikud õppetöö või kursuste läbiviimiseks, st varustatud vajaliku tehnika ja süsteemidega. Hoone eskiisi autorid on hispaania arhitektid Alvaro Cano, Esteban Gasulla ja Eloy Montava, kes eile keskust Kuressaares lähemalt tutvustasid.

Ettevõtja ja Mehhiko aukonsul Eestis Javier Ortiz de Artiñano, kel on isiklik kogemus ühe Madridi konverentsikeskuse edukast tööle hakkamisest, usub, et taoline multikeskus hakkaks tööle ka Saaremaal. Ehkki mahud ja saadav tulu poleks küll nii võimsad kui Madridis, läheks keskuse rajamine siiski asja ette ja oleks kahtlemata tulus.

Seda enam, et konverentsidel käijad pöörduvad tema sõnul tavaliselt samasse kohta tagasi ka puhkuse eesmärgil ja siis juba ühes pereliikmete või sõpradega. Saarele tulijaid oleks teistest riikidest tema arvates kindlasti.

Konverentsiturism on aukonsuli hinnangul Saaremaa puhul aga eriti oluline just seetõttu, et selline turism toimib aastaringselt, aidates seeläbi vähendada siinse turisminduse suurt hooajalisust.

Eesmärgiks on seatud, et keskus on valmis 2020. aastal. Tullio Libliku sõnul kulub keskuse ehitamisele umbes kaks aastat. Keskuse asukoha osas on tema sõnul neli valikut. Enim on kõneldud aga piirkonnast Tuulte Roosis, golfiväljaku ja Põduste jõe vahelisel alal.

Print Friendly, PDF & Email