ETKÜ tahab Saaremaale rajada veiste kogumiskeskuse

RÕÕMUSTAV UUDIS: Pärandmaastike hooldaja Kalev Au peab kogumiskeskuse rajamist veisekasvatajatele väga heaks uudiseks. Foto: Tõnu Veldre

RÕÕMUSTAV UUDIS: Pärandmaastike hooldaja Kalev Au peab kogumiskeskuse rajamist veisekasvatajatele väga heaks uudiseks. Foto: Tõnu Veldre

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu (ETKÜ) soovib investeeringutoetuse abil rajada Eestisse veiste kogumiskeskusi, millest üks tahetakse luua Saaremaale.

“Mina tunnetan, et ka Saaremaale oleks üht kogumiskeskust vaja, sest Saaremaal on väga palju selliseid väiksemaid farme, kes müüvad 4–5 looma korraga ja sellisel juhul on üsna raske neid loomi mandrile transportida,” ütles Eesti tõuloomakasvatajate ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel Bulitko.

Ligemale 1100 piima- ja lihaveisekasvatajat ühendav tõuloomakasvatajate ühistu on vahendanud enamiku Eestist välja müüdud tõuveistest.

Kogumiskeskuse asupaik tuleks Bulitko sõnul leida kokkuleppel siinsete veisekasvatajatega. “Võib-olla on mõni tühi farm, mille annaks ära renoveerida, sest ega see hoone ei pea olema täiesti uus, aga ta peaks olema igati nõuetele vastav,” ütles Bulitko, kelle sõnul peaks keskus mahutama vähemalt 200 suurt looma. Kogumiskeskus lihtsustaks Saaremaal nii nuuma-, tapa- kui ka tõuloomade äri.

Laidevahe looduskaitsealal lihaveiseid karjatav Kalev Au ütles, et Saaremaale oleks kogumiskeskust kindlasti vaja. “Oleme ka omavahel arutanud, et võiks Kesk-Saaremaal ühe vana farmi osta, aga küsimusi on tekitanud selle koha ülalpidamiskulud,” rääkis Au. “Üks asi on ehitamine, teine asi pärast majandamine.”

Kalev Au sõnul mahub suure auto koormasse 60–70 vasikat ja nende pealekorjamine Saaremaa väikestest farmidest on üsna töömahukas ja aeganõudev. “Siin on olnud ka juhuseid, kus tulevad mingid umbkeelsed poolakad, kes räägivad võib-olla ainult Poola murret, ja tee neile siis selgeks, et loomad on vaja peale panna kümnest kohast,” rääkis Au, kelle sõnul on suure masinaga keeruline ka väikeste farmide juures manööverdada.

Probleemiks peab Kalev Au sedagi, et kokkuostjad üritavad lepingu sõlmimisega viivitada seni, kuni loomad on viidud Tallinna külje alla Luigele ja lähevad sealt müügiks. Samas ei kuulu loomad pärast veoautole laadimist sisuliselt enam omanikule. “Juhtub selle autoga midagi, kas või sõidab libedaga kraavi, siis jäävad ju hukkunud ja vigased loomad ikkagi minu kuludesse,” viitas Au, kes nüüdseks on hakanud kokkuostjatelt lepingu sõlmimist nõudma veel enne loomade ärasaatmist. “Mul on kaalud olemas, lepime hinnas kokku ja sellega on minu vastutus ja riskid lõppenud,” lausus pärandkoosluste majandaja.

Tanel Bulitko sõnul aitaksid kogumiskeskused oluliselt kindlustada Eesti veisekasvatuse ekspordivõimekust, eriti kui arvestada otse farmidest veiste pealelaadimisega kaasnevaid veterinaarseid riske. Samuti on välisriikidest pärit ostjad, kes on Eestis loomi valimas käinud, sageli ette heitnud suurt ajakulu loomade valimisel ja farmide külastamisel. Neil on lihtsam leida vajalikud loomad riikidest, kus kariloomade kontsentratsioon on tihedam ning loomade valikuga kaasnevad aja- ja rahakulud väiksemad.

Kogumiskeskuse olemasolu korral saab paremini järgida loomaveokite desinfitseerimisnõudeid, korraldada kokkutoodavate loomade paremat veterinaarset jälgimist ning pöörata suuremat tähelepanu loomade transpordieelsetest heaolunõuetest kinnipidamisele. Ka on kogumiskeskuses võimalik läbi viia loomade müügipäevi ja oksjoneid.

Taasiseseisvumise järgselt on Eestist veiseid müüdud Venemaale, Valgevenesse, Usbekistani, Ukrainasse, Lätti, Leetu, Poola, Saksamaale, Itaaliasse, Hollandisse, Türki, Hispaaniasse, Horvaatiasse, Kreekasse, Maltale ja Rumeeniasse.


 

Venemaa ostab Eesti piimaveiseid

Enam kui kolme aasta järel soovib Venemaa Eestist osta holsteini tõugu piimaveiseid, praegu ootab väljasaatmist 180 looma.

“Praegu on loomad karantiinis ja loodetavasti ülejärgmisel nädalal hakkavad juba Venemaa poole sõitma,” ütles Tanel Bulitko, kelle sõnul müüakse loomad Peterburi oblastisse, kuhu varem ei ole Eestist kunagi loomi ostetud.

Saaremaalt, kus domineerib punane tõug, selle partiiga Venemaale siiski loomi ei lähe. Küll aga võib siinsetel loomakasvatajatel avaneda võimalus müüa loomi Kesk-Aasiasse. “Usbekistan on teada andnud, et soovib ainult punast tõugu, nii et võib-olla oleks see Saaremaa farmeritele hea väljakutse,” lausus Bulitko.

Tanel Bulitko hinnangul plaanib Venemaa oma piimakarja suurendada ja piimatoomist laiendada seoses riigis viimasel ajal kehtestatud toiduainete sisseveopiirangutega.

Ehkki Venemaa nõuded piimakarja tõuloomadele on küllatki keerulised, maksavad venelased kõrgemat hinda. “Looma eest saab looma omanik kätte 1500 eurot, mis on umbes 200 eurot rohkem kui Euroopas,” ütles Bulitko, kelle sõnul on Venemaal ja kolmandates riikides pakutav hind alati natuke parem kui Euroopas.

Järgmisel nädalal tulevad Eestist tõumullikaid ostma Valgevene ja Türgi. “Mullikatel natuke turgu on ja eks see leevendab piimatoomise olukorda ka,” sõnas Bulitko, kelle sõnul on Eesti piimakarjakasvatusel hea reputatsioon. “Meie karja tervis ja toodangunäitajad on heal tasemel.”

Print Friendly, PDF & Email