500 eurot – suremiseks palju, elamiseks vähe (22)

500 eurot suremiseks palju elamiseks väheMida lähemale jõuavad riigikogu valimised, seda enam tuleb meie rahvale häid sõnumeid.

Kes lubab tõsta alampalga tuhandele eurole, kes kahekordistada maksuvaba miinimumi, kes langetada tulumaksu, kes astmestada tulumaksu ja samas vaimus lahkelt edasi. Tundub, et pärast valimisi hakkame elama taevariigis.

Eesti Päevaleht on alustanud tänuväärset tööd, tuletades meile, valijatele, meelde, mida meile on varem lubatud.

Pensionärina ootan siiani, millal täitub Reformierakonna lubadus pensione kahekordistada. Nimelt lubas see erakond 2007. aastal pensione nelja aastaga kahekordistada. Täna on sellest ajast möödunud seitse aastat, aga lubadus on täitmata. Siis oli keskmine pension 203,7 eurot, neli aastat hiljem 270,6.

2013. aastal oli keskmine pension 288,6 eurot. Lubaduse järgi pidanuks olema 407. Hea mees, kes lubabki.

Rahval haugi mälu?

Novembri keskel avaldas peaminister, Reformierakonna esimees Taavi Rõivas Postimehes arvamusloo “Sihime Põhjala kiireimat kasvu”. Peaminister ja parteifüürer jagab jälle lahkelt lubadusi:

“Minu konkreetne ja teostatav plaan on nelja aasta jooksul kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi, langetada kahe protsendi võrra sotsiaalmaksu, kärpida töötuskindlustuse maksemäära 1,95 protsendini.

See tähendab, et keskmist palka teeniv Eesti tööinimene saab nende maksukergendustega 750 eurot aastas rohkem taskusse.”

Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk on välja arvutanud, et kuigi pensionid on viimastel aastatel tõesti suurenenud, alates 2010. aastast isegi 16%, siis pensionäriperekonna elukallidus kasvas aastatel 2010–2013 samuti 16%. Selle aasta lõpuks on pensionäride ostujõud aga ilmselt allpool 2010. aasta taset.

Eesti pensionäride ühenduste liidu esimehe Andres Ergma sõnutsi loodavad poliitikud, et rahval on haugi mälu ning et rahval pole mõistust, saamaks aru, mis on bluff.

Euroopa Parlament võttis juba 2010. aastal vastu resolutsiooni luua kogu Euroopas ühtsetel põhimõtetel miinimumsissetulekute alampiir. See peaks olema vähemalt 60% riigi keskmisest mediaansissetulekust.

2011. aastal andis parlament asjaga tegelemise üle Euroopa Komisjonile. Rakendusliku kava väljatöötamine anti üleeuroopalisele miinimumsissetulekute võrgustikule. Eestis on asja ette võtnud vaesuse vastane võrgustik.

“Mida me hetkel kohe ära teha saame, on nõuda valijatena tõelist pühendumist poliitikutelt kui kandidaatidelt, kes pürivad europarlamenti. Vajame europarlamendi kandidaatidelt ja valitsusjuhtidelt sõnade kõrval ka tegusid. Nii et neid saab vastutusele võtta meie endi poolt, kes me otsustame tulevastel europarlamendi ja 2015. aasta parlamendi valimistel neile oma hääle anda. Me vajame sellist parlamenti , valitsust ja europarlamenti, kes on inimeste poolel ja esindavad täielikult inimeste huvisid,” ütles EAPN-i asepresident Kärt Mere tänavu kevadel oma pöördumises üldsuse poole.

Vaatamata Euroopa Liidu seatud “Euroopa 2020” strateegia eesmärgile tuua aastaks 2020 vaesusest välja 20 miljonit inimest, näitab statistika vaesuse määra kasvavat tõusu nii Euroopas kui ka Eestis. Aastal 2012 elas 124,5 miljonit inimest (24,8%) Euroopas vaesusriskis või puutus seetõttu kokku sotsiaalse tõrjutusega.

Eestis elas suhtelises vaesuses 2012. aastal 18,7 protsenti ja absoluutses vaesuses 7,3 protsenti elanikkonnast.

“Üha laienev ebavõrdsust tekitav lõhe ühiskonnas ja kodanikuühiskonna osalemise vältimine tõsistes otsustusprotsessides tõstatavad küsimuse, kas see lõhe on tekkinud majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste ja ülejäänud inimeste vahel ning kas see lõhe on pöördumatu või suudame siiski õigeid inimesi valides luua solidaarsema ja sotsiaalselt sidusama Eesti?” küsis Kärt Mere.

Eesti võrgustiku arvutuste kohaselt peaks meil minimaalne sissetulek olema 425 eurot. See peab Euroopa mõistes olema tagatud kõigile, ka mittetöötavatele inimestele.

Meil on praegu toimetulekupiir üksi elaval inimesel 90 eurot kuus, pere teisel ja järgneval liikmel 72 eurot. Riigikohus on nentinud selle summa ebapiisavust, kutsudes riigikogu seda muutma.

Kuidas inimesed elus püsivad?

Kui arvate, et riigikogu ja valitsus peavad riigikohtu arvamust millekski, siis eksite.

Anne Van Lanker, kes juhib Euroopa miinimumsissetuleku tagamise võrgustikku, ütles Tallinnas viibides, et Eestis praegu kehtiv toimetulekutoetus on liiga madal, see ei küüni isegi elatusmiinimumini. Ka absoluutse vaesuse määrang on meil liialt madal.

Kõrge külaline lausus, et ta ei kujuta ette, kuidas inimesed nendest arvudest lähtudes elus püsivad, arvates, et see ei ole lihtsalt võimalik.

Meie alampalk on praegu 355 eurot. Vahemärkusena – Läti tõstis äsja miinimumpalga 360 eurole.

Tõsi, uuest aastast on meil alampalk 390 eurot kuus. Arvestades rahandusministeeriumi palgaprognoosi (1071), moodustab alampalk siis 27,5% kogusissetulekust.

Meie alampalk moodustab praegu keskmisest napilt viiendiku, millise näitajaga jääme Euroopa riikide sabaotsa.

Võtame minu suvekoduvalla, kus keskmine brutotulu jääb kuus kokku alla 800 euro, naistel aga 700 euro ringi. Statistikaameti andmeil oli Saaremaa keskmine brutopalk mullu 802, tunamullu 726 eurot.

Suurärimees, nüüd juba pealinlane Tõnis Palts kirjutas Saarte Hääles septembrikuu lõpus: “Siin on ka üks moraalne maksupoliitiline aspekt – arvestades elukallidust, milleni tänaseks oleme jõudnud, oleks alla 500-eurost palka tuluks nimetada lihtsalt amoraalne.” See on juba mehesõna!

Arvestades mediaanpalku, võib öelda, et ligi 40 protsenti saarlastest saab palka alla 500 euro kuus, kirjutas ta samas arvamusloos.

Sissetuleku tõstmiseks on lisaks tõhusamale töötamisele mitu teed. Näiteks tõsta maksuvaba tulu, kehtestada astmeline tulumaks, mis on meil juba praegu selline, vähendada käibemaksu, eriti toiduainetel, kütustel, kultuuriväljunditel, massiteabevahenditel, teatri- ja kontserdipiletitel jne.

Reformierakonna esimees kirjutas oma arvamusloos, et “unustagem kindlalt ära astmeline tulumaks”. Kuidas saab seda aga unustada, sest sellisel juhul tuleks Eestis ära kaotada maksuvaba tulu määr, mida IRL tahab tõsta 500 euroni. Niisiis, vähk ja haug veavad eri suunas.

Minu loo mõte, kui see veel selge pole, on: ärge olge kevadel haugid. Tuletage meelde eelmised kanged lubajad ja püüdke nüüd valida kahe jalaga maa peal seisvaid lubajaid.

Tõnu Vare
sügissaarlane Pajumõisas

Print Friendly, PDF & Email