Meeste jutud päevakeskuses (3)

KUULAVAD: Dr Andres Sarjast (paremal) kuulavad huviga Kaljo Vinn (paremal), Jaanus Mihkelson ja Paul Kivik. Foto: Tambet Allik

KUULAVAD: Dr Andres Sarjast (paremal) kuulavad huviga Kaljo Vinn (paremal), Jaanus Mihkelson ja Paul Kivik. Foto: Tambet Allik

Eile pärastlõunal kuulas paarkümmend huvilist Kuressaare päevakeskuse kitsukeses puhketoas Kuressaare haigla kirurg-uroloogi Andres Sarjase loengut.

Dr Sarjas rääkis kahest haigusest: eesnäärme healoomulisest suurenemisest ja sellest tingitud urineerimishäiretest ning eesnäärmevähist. “Mida varem mees arsti juurde jõuab, seda kiiremini saab ta ravi,” kinnitas Sarjas, kelle sõnul tehti Kuressaare haiglas nii 2012-ndal kui ka 2013. aastal 64 biopsiat.

Kirjanduse järgi peaks tulemus olema 1/3-l positiivne ja 2/3-l negatiivne ehk seega võiks aastas diagnoosida 21 eesnäärmevähijuhtu, kuid Saaremaal oli see täpselt vastupidi – 64-st 40-l avastati vähk. Sel aastal on tehtud 51 biopsiat, neist kuue vastus on veel saabumata, aga 45-st 32-l avastati vähk.

“See on suur arv, kuid õnneks saab diagnoosi saanutest küllaltki suur protsent ravitud,” kinnitas Sarjas.

Küsimusele, kas mehed hoolivad oma tervisest, vastas Sarjas jaatavalt. “Tänapäeval tunduvalt rohkem, sest mul lähevad järjekorrad pikemaks,” muigas ta.

Doktor Sarjas lisas, et varem ei näinud ta vastuvõtul nii palju nooremaid mehi. “Ehkki mehed kipuvad ka pead jaanalinnu kombel liiva alla peitma. Nad ei saa aru, et eesnäärmevähk kipub kulgema neli-viis aastat kaebusteta. Kui juba kaebused on, siis oled totaalselt hiljaks jäänud,” hoiatas Sarjas. Tema sõnul ei tohiks vähidiagnoosi karta, sest vähihaiguse ravi on valdkond, mis areneb väga kiiresti ja tulevad aina uuemad ravivõimalused.

Sarjase noorim eesnäärmevähi diagnoosiga patsient on olnud 49-aastane, kuid Eestis on seda vähki olnud ka alla 40-aastastel meestel.

Aarne Tall kinnitas, et loengus kuulis palju harivat teavet ning meeste tervisest võiks rääkida ja peaks rohkem rääkima küll. “Ega see halba tee,” märkis ta, lisades, et meeste terviseteadlikkus on küll tõusnud, aga ikkagi ei juleta uuringule minna ja kardetakse just vähidiagnoosi.

Lembit Ots lausus, et ka tema arvates on meeste teadlikkus tõusnud. “Järjest rohkem sureb aina nooremaid ja muudkui kuuled sõna “vähk”,” sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email