Kohtunik jagas ühe päevaga poolsada asenduskaristust

Eile pidi kohtunik Külli Mölder Kuressaare kohtumajas langetama 49 korral viieminutiliste vahedega asenduskaristusi inimestele, kes ei ole tähtajaks tasunud neile varem määratud rahalisi karistusi.

“Asenduskaristuse määramine kerkib päevakorda siis, kui isik ei ole tasunud talle varem määratud rahalist karistust,” selgitas Pärnu maakohtu esimehe abi Elo Kirsipuu. Kriminaalasjades asendatakse rahaline karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, asendamisel on vangistuse alammäär kümme päeva. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

Rahatrahv väärteoasjades asendatakse tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

Enim asenduskaristusi, kaheksal korral, määrati eile Lembit Välile.

“Selle aasta kümne kuuga on Kuressaare kohtumajja saabunud 155 asenduskaristuse taotlust väärteoasjades ja 28 täitmiskohtuniku asja kriminaalasjades,” ütles Elo Kirsipuu.

Asenduskaristuse asjade puhul on tema sõnul iseloomulik, et isikud ei ela neil aadressidel, mis on avaldusele märgitud. See tähendab aga, et kõigepealt määratakse istungiaeg, siis saadetakse kutse ja istungipäevaks selgub, et isik ei elagi sellel aadressil. Siis tuleb istung jälle edasi lükata, otsida uusi andmeid ja võib korduda sama.

“Arvestama peab ka seda, et kui juba kohtutäitur ei ole isikut kätte saanud, võib mõnel juhul osutuda võimatuks ka asenduskaristuse kohaldamine,” lisas Kirsipuu. Selleks aga, et menetlust lõpetada, peab avalduse esitanud asutus loobuma asenduskaristuse kohaldamisest.

Print Friendly, PDF & Email